Spordikell: kellele ja milleks?



Spordikell: kellele ja milleks?
Shutterstock

Pulsikell ehk spordikell on elektrooniline käekell, millel on lisaks tavalise kella funktsioonidele võimekus jälgida südamelöökide sagedust treeningu ajal. Olenevalt pulsikella mudelist võib kellal olla lisafunktsioone peale pulsi mõõtmise, nt GPS-tugi, aktiivsusmonitori funktsioon, une jälgimise võimalus jpm. Kellele ja milleks sellist kella üldse vaja läheb?

Spordikell ei ole tänapäeval enam vahend, mida kasutavad ainult kindlale sportlikule tasemele jõudnud atleedid. Tänu tehnoloogia kiirele arengule on spordikellad muutunud üha taskukohasemaks ja neile on lisandunud rohkelt funktsioone, mis on oma tervise jälgimiseks kasulikud ka neile, kes spordivad harva või üldse mitte.

1. Sammulugeja

Siinkohal tuleks meeles pidada ütlust: „Liikumine on ilu ja tervise pant”. Soovituslik päevane sammude arv täiskasvanud inimese jaoks on ca 10 000 sammu päevas. Spordikella kasutamine on lihtne viis jälgimaks, et päevane liikumisvajadus kaetud saaks.

2. Päevase aktiivsuse jälgimine

Spordikellad, mida nimetatakse aktiivsusmonitorideks, pakuvad lisaks sammude arvu jälgimisele tase kõrgemat fukntsionaalsust: olenevalt oma elustiilist saab määrata aktiivsuse taseme, mida igapäevselt täita soovitakse. Kell hoolitseb aktiivsuse jälgimise eest ja tuletab kindlate ajaintervallide järel meelde, kui oled liiga pikaks ajaks passiivselt istuma jäänud.

Seotud lood:

3. Une analüüsimine

Loe veel

Uuemad spordikellad võimaldavad jälgida une kvaliteeti. Jättes kella magamise ajaks randmele, analüüsib see käe liigutuste järgi rahulikult magatud aega. Samuti on võimalik kasutada kella äratuskellana: kell annab äratusest märku diskreetse värina, mitte valju heliga.

Neile, kes tegelevad kindla regulaarsusega mõne spordialaga, annab spordikella kasutamine veelgi rohkem teavet.

1. Treeningpulsi jälgimine: efektiivsemalt ja tervislikumalt eesmärkideni

Olenemata pulsi mõõtmise viisist (vööanduriga või randmelt) on oluline osata edastatavate numbritega midagi peale hakata. Treenimisega alustamisel peaks olema mõõdukas: enamasti kipuvad alustavad harrastajad treeningutega üle pingutama, seades ohtu oma tervise. Pulsi mõõtmine aitab reguleerida sportimise pingutusastet. Personaalsete treeningtsoonide teadasaamiseks tuleks pöörduda spordiarsti poole.

2. Puhkeoleku pulss: taastumise indikaator

Puhkeoleku pulss aitab jälgida, kui efektiivselt on tehtud treeningutest taastutud. Puhkeoleku pulssi võiks mõõta hommikul pärast ärkamist või õhtul enne uinumist voodis lamades. Eriti mugav on seda teha spordikellaga, mis mõõdab pulssi randmelt. Puhkeoleku pulsi tavapärasest kõrgem tase mitme päeva vältel näitab, et taastumine on olnud aeglane: oleks aeg kehale puhkust anda. Kui aga treeningud on olnud tulutoovad, peaks puhkeoleku pulss aja jooksul langema: süda on saanud tugevamaks ja peab sama töö ära tegemiseks väiksema sagedusega lööma.

3. GPS: jälgi kiirust ja distantsi

GPS-toega kellad võimaldavad treeningu ajal jälgida liikumiskiirust ja läbitud vahemaad. Funktsioon on eriti kasulik välispordiga tegelejatele: jooksjatele, ratturitele, kõndijatele, rulluisutajatele jpt. Aja jooksul võiks jälgida ka keskmise pulsi ja keskmise tempo suhet: kui sama kiiruse juures on keskmine pulss langenud, on see märk arengust positiivses suunas. Vastupidisel juhul peaks treeningud kriitiliselt üle vaatama või pöörduma professionaalse treeneri poole.

Üldiselt peab paika reegel: mida kallim kell, seda rohkem funktsioone. Pisike seade, mis on randmel peaaegu märkamatu, võimaldab mõõta üle 15 erineva näitaja. Edasijõudnute mudelitega on näiteks võimalik jälgida sammu pikkust, sagedust, kokkupuuteaega maaga jpm. Omaette küsimus on, kas alustaval harrastajal kogu seda infot tarvis läheb: kindlasti leiab igaüks valikust midagi oma vajadustele vastavat.

Teadlikku ja tervislikku liikumist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare