Suurkorporatsiooni edukal tegevusel on taga tugev rahalõhn: Apple on rikkam kui nii mõnigi pisike arenguriik. Või noh, oleme ausad - Apple on rikkam kui mitu riigikest kokku.

Mõned faktid, mis valgustavad Apple telgitaguseid:

  • 2011. aasta juulis oli Apple’i korporatsioonil pankades rohkem raha kui USA valitsusel.
  • Kui sõlmid iTunes muusikakeskkonnaga kasutajalepingu, siis annad muuhulgas nõusoleku, et sa ei kasuta Apple’i tooteid tuumarelvade ehitamiseks.
  • Kõik, mida sa Apple’is Siri kaudu räägid, talletatakse Apple’i süsteemis.
  • Netilehe geek.com andmetel muudab suitsetamine Apple’i arvuti lähedal arvutile antud garantii kehtetuks.
  • Apple’i peakorteris töötavad inimesed teenivad aastas keskmiselt 125 tuhat dollarit ehk umbes 111 400 eurot. Lihtne arvutus näitab, et Apple maksab oma töölisele enam kui kümnekordse Eesti keskmise kuupalga. Pole paha!
  • Kui mõned ettevõtlikud “ärimehed” asutasid Hiinas liba-Apple’i poodide keti, oli pettus niivõrd hästi läbi mõeldud, et isegi poodides toimetavad müüjad olid kindlad, et nad töötavad päris-Apple’i heaks.
  • Igas minutis teenib Apple 300 000 dollarit.
  • Hollywoodi kassahitis “Võimatu Missioon: Ghost Protocol” sai Apple kokku tervelt 8-minuti jagu ekraani(reklaami)aega. Klassikaline hinnakiri sellise megareklaami eest oleks umbes 23 miljonit dollarit. Kui palju maksis reklaami eest Apple? Õige vastus: mitte sentigi.
  • Tegelikult oli esimene iPhone prototüübina valmis juba aastal 1983. Tõsi, praegu vaadates tundub, et tegemist on tavalise lauatelefoni külge poogitud iPadiga.
  • 1979. aastal võttis Briti leidur Kane Kramer patendi vidinale, mis nägi välja välja enamvähem selline nagu varasema põlvkonna iPod. Muide, Krameri projekti suurem investor oli Sir Paul McCartney. Kahjuks kiskus Krameri äri kiiva ning täna näeme, et digitaalse audiopleieri massidesse integreerija on hoopis kaval ning kõikvõimas Apple.
  • iOS kaubamärk ei kuulu Apple omandusse, selle omanikuks on Cisco.
  • Apple kaasasutaja Ronald Wayne müüs firma algaegadel oma osaluse 800 (kaheksasaja) dollari eest. Täna oleks selle osaluse väärtus ca 35 miljardit dollarit.
  • Kuidas parandada Macbook-läpaka emaplaati tootja poolt aktsepteeritaval moel? Pistke see lihtsalt ahju ning küpsetage nagu kooki. Jah, kuulsite õigesti: kuumutamine ahjus parandab nii mõnegi vea Õunaarvuti emaplaadil.
  • Google teenib iOS operatsioonisüsteemi pealt rohkem kui Androidiga.
  • Brasiilias maksab iPhone kaks korda rohkem kui Ameerika Ühendriikides. Lisaks ei saa Apple Brasiilias kasutada iPhone’i kaubamärki, kuna aastal 2000 on see registreeritud kohaliku kompanii - Gradiente Electronicas - nimele.
  • Mingil hetkel oli Apple’i netipoes müügil äpp, mis kandis nimetust “Ma Olen Rikas”, maksis see 999.99 dollarit ning see ei pakkunud mitte mingisuguseid võimalusi. Imeline, kuid tervelt kaheksa inimest ostis selle hulluse ära, enne kui Apple rikaste lollitamiseks mõeldud äpi müügilt kõrvaldas.
  • Punktuaalsust armastavad iPhone’i omanikud teadku, et juhendi kohaselt peab telefoni rääkimise ajal hoidma mitte vastu kõrva, vaid 5-7 sentimeetrit kõrvast eemal.
  • Teismeline hiinlane müüs oma neeru, et saada vajalik summa iPhone’i ostuks.
  • Hiinas töötab Apple’i heaks umbes 200 000 inimest. Ühel hetkel tekkis vajadus tööle võtta 8000 uut spetsialisti. Sellise hulga taibude leidmine oleks USA-s aega võtnud üheksa kuud. Hiinas kulus selleks kaks nädalat.
  • Paljud firmad peavad heaks tooniks jagada kõikvõimalikel auhinnamängudel laiali tasuta Apple’i nänni. Tegelikult on see vastuolus Apple’i enda poolt koostatud suunistega, mille kohaselt Apple’i vidinaid ei tohi tasuta ära anda
  • Miks on kõikide iPhone’i reklaamidel, karpidel jne. kellaaeg 09.41 hommikul? Aga seepärast, et just kell 09.41 esitles Steve Jobs iPhone’i telefoni. See oli aastal 2007.
  • iPhone protsessor on tegelikult valmistatud Samsungi tehases.