Miks? Põhjused on banaalsed, peamiseks neist kadedus.

Kadestatakse peksupoisi ilu, noorust, kvalifikatsiooni, soositust juhtkonnas. Kui temas nähakse ohtlikku konkurenti karjääriredelil, on see oluline ajend sissisõjaks.

Mobbing'u levinumad vormid:

¤ Verbaalne agressioon. Esitatakse provokatiivseid küsimusi, kritiseeritakse avalikult ja jultunult ohvri iseloomu, ta eraelu, välimust, kaheldakse ta kompetentsis või süüdistatakse otsesõnu milleski, mida on raske tõestada.

¤ Enese üleoleku allakriipsutamine alluvusvahekorra seisukohalt. Näidatakse pidevalt koht kätte, katkestatakse ta jutt kriitikaga juba enne, kui ta jõuab oma mõtte lõpuni öelda. Ignoreeritakse tema objektiivset kriitikat, ettepanekuid ja järeldusi.

¤ Avaliku põlguse demonstreerimine. Kokkulepitud totaalne boikott. Asetatakse ta töölauale kõrvalisi asju või kaotatakse sealt midagi olulist ära. Riputatakse tööruumi seinale anonüümseid ja alandavaid pilapilte.

¤ Toored vihapuhangud. Provotseeritakse ta nimme vaidlema, saamaks põhjust talle siis kogu kollektiivi ees öelda näkku midagi eriti alandavat.

¤ Ohvri demonstratiivne väljalülitamine töistest aruteludest. Katkestatakse elav mõttevahetus ohvri ruumi sisenedes. Tema viisakale küsimusele, milles asi, vastatakse vaikiva põlgusega.

¤ Tähtajagraafikute sihilik ümbertegemine. Lühendatakse varem kokku lepitud tähtaegu ja heidetakse ohvrile ette, et ta ise pole vajalikuks pidanud või suutnud neist kinni pidada.

¤ Seksuaalne ahistamine. Mõlemast soost ülemuste kõige sagedasem relv iseseisva, tugevast isiksusest alluva paikapanekuks.

¤ Varia. Töise info varjamine, palga kärpimine otsitud põhjendustega, fabritseeritud valekaebused ohvri peale, teda solvava kumu levitamine.

Kannatavad kõik. Nii ohver, kollektiiv kui ka firma tervikuna. Viimane jääb ilma väärt spetsialistist, saades vastutasuks nii-öelda viirusliku mobbing'u. Kollektiivis hakatakse üksteist umbusaldama, süveneb ükskõiksus töötulemuste suhtes, töökoha sisekliima on ebaterve ja kaader muudkui voolab.