24 aastat tagasi, aastal 1993 tundis Gotho, et tema elu on otsa saamas ja tellis endale hauakivi ja lasi mõõtude järgi ehitada ka endale kirstu. Viimased 24 aastat on need talle keldrisse minnes jalgu jäänud ja võtavad kasutult ruumi.

Oma elu jooksul on ta matnud enda kõik kümme õde-venda, poetanud pisaraid nelja abikaasa matustel ja näinud kõikide laste sündi ja ka nende surma, kes elasid kõik mõistliku vanuseni.

Iga kord, kui on ta sünnipäeva suurem tähis olnud, on kohalik meedia sellest suursündmuse teinud ja tal külas käinud, entusiastlikult küsinud, et kui ta on elanud nüüd sedavõrd kaua, siis mis oleks mehe südamesoov ja vastus on viimased mitukümmend aastat olnud üks: „Ma võiks nüüd ära surra!”

Mõistus mehel veel kannab, kuid keha annab järgi ja ta vajab regulaarselt, et keegi teda lusikaga toidaks ja svammiga peseks. Indoneesia ametnike kinnitusel on mees sündinud 31. detsembril 1870. ja ime on, et ta seda abi alles viimasel ajal vajama hakanud on.

Loomulikult on kahtlejaid, kas vanus on õigesti märgitud, kuid Indoneesia ametnikud kinnitavad, et kõik peab paika. Seni oli ametlikult vanim mees prantslane Jeanne Calment, kes suri 122 aastaselt. Kuid kui Gotho vanus ei saa siiski kinnitust sõltumatute uurijate poolt, siis rekordite raamatutesse jääb prantslase nimi edaspidigi.

Samas on maailmas mitmeid, kes väidavad end isegi veel vanemad olevat. Näiteks nigeerlane James Olofinuyi on enda kinnitusel 171 aastane ja Etioopiast pärit Dhaqabo Ebba 163 aastat vana. Kuid ilma tõestatud dokumentideta ei saa nende kinnitust tõe pähe võtta.

Hetkel on kinnitamisel indoneeslase vanus, kes küsimusele, mis on kõrge vanuse saladus ütles, et vaja on lihtsalt piisavalt kannatust.