Korstnapühkija annab nõu: miks peaksid küttesüsteemi puhastama just suve hakul?
OÜ Tuli ja Suits omanik, korstnapühkija ja pottsepp Aleksander Ljubajev tegeleb korstnapühkimistöödega aastaringselt ning omab korstnapühkija neljanda taseme kutsetunnistust. Praegusel ajal on korstnapühkijate ja pottseppade töös kutsetunnistus järjest olulisemat väärtust omandamas. Just kutsetunnistus tõendab, et spetsialist on saanud korraliku väljaõppe ja võib võtta vastutuse küttekollete tuleohutu puhastuse eest. Korstnapühkija kutsetunnistusel on alati kirjas tase.
Ahjude ja küttekollete kordaseadmisega, sh korstnapühkimistöödega peaks hoolikas pererahvas tegelema kindlasti juba kevadel või hiljemalt suve alguses. Siis on korstnapühkijatel rohkem vaba aega ja oma sooviga ei pea hea meistri kohaletuleku nimel pikas tööjärjekorras ootama. Kui korstna puhastustöödel selgub, et vajalik on küttekolde remont või parandus, jõuab nende töödega enne kütteperioodi algust ühele poole. Kui aga alles sügisel tehtud korstnapühkimisel avastatakse küttekolde juures puudusi, võib aega nappida, et kütteperioodiks ahi töökorda seada.
“Korstnapühkimise mõte on vältida tahma põlemist. Põlemisprotsessi käigus koguneb tahma kütteseadme lõõri, viimalõõri ehk slepe ja korstna siseseintele. Selleks, et seda tahma ja pigi liiga palju ei koguneks, sest muidu võib see lisaks kõigele muule ka põlema minna, ongi korstnapühkija abi vajalik,” selgitab Ljubajev.
Tahm pigitab korstna ära ja tekib reaalne süttimisoht. Fakt on ka see, et pigi võib põleda 1200 kraadi juures ja paisuda seitse korda.
Kui pigi kuumeneb, siis korsten paisub pigi täis ja ühel hetkel võib see protsess korstna lõhki lüüa — tuli pääseb sarikatesse, vahelagedesse vm. Selle vältimiseks on vaja korstent regulaarselt puhastada. Pigi ei tohi ise korstnas põletada.
Millal korstnapühkija kutsuda?
Korstnapühkimise peale võiks mõelda iga pererahvas, kellel on ahiküttega elamu — kodu, kus soojusenergia saamiseks põletatakse kütust. Korstnapühkija sobib ühtmoodi kõikide ahjutüüpide puhul (erisused on üksnes gaasiseadmetega).
Millal on viimane aeg korstnapühkija kutsumiseks? Esmalt annavad märku küttekolde märgatavad tõmbeprobleemid. Halvem lugu on, kui kütteseadmel või korstnal on tekkinud visuaalsed defektid (ahjukesta on ilmunud praod vms). Kolmandaks häirekellaks on see, kui ahi ei soojene enam ühtlaselt või sama soojusenergia saamiseks on vaja rohkem kütta, st et lõõriseinad on seest tahmunud.
Aleksander Ljubajevi sõnul kehtib seadusest tulenev kohustus, et iga viie aasta tagant peab ühepereelamus küttekolded ja korstna spetsialist üle vaatama. Vahepealsed neli aastat võib peremees korstnapuhastustöid iseenda vastutusel teha.
Mitmepereelamus peab igal aastal kindlasti kohal käima kutsetunnistusega korstnapühkija, seal ei tohi puhastustöid teha korteriühistu esimees või majaelanik ise. See on seadusest tulenev nõue!
Mitmepereelamus peaks kõikide korterite korstnapühkimistöid tegema üks firma või ühest firmast tellitud spetsialist, sest mitmepereelamus on tööde järjekord väga oluline. Kui üks meeskond või firma võtab töö ette, kinnitab tööde järjekorra ja likvideerib ummistused, on kogu maja küttesüsteem puhas.
Hea korstnapühkija ei koonerda nõu andmisega ja peab olema valmis peremehele korstnapühkimise protsessi selgitama ja õpetama.
Sest isegi kui peremees ise on oma korstnapühkimise oskustes kindel (sest juba tema vanaisa tegi seal majas seda tööd), on tal ikkagi veel palju, mida avastada.
“Olen käinud üle vaatamas ühepereelamut ja näidanud peremehele, kus asuvad lõõrid, millest tal enne aimugi ei olnud. Samuti olen näidanud, kuidas peaks puhastus toimuma, sest see protsess peab käima teatud järjekorras. Piltlikult öeldes võib valest otsast alustades kõik kinni pühkida ja tahm võib hoopis tuppa tulla.”
Vahel on Ljubajev nii mõnegi “isepühkija” juures saanud kätte ämber-kaks tahma. Ja inimestele on omakorda olnud üllatus, et nii palju tahma tuleb. Nemad ise pole oma ahjust kunagi varem nii palju tahma kätte saanud. Selgub, et see tuleb teadmatusest — ikka on peidus mõni lõõr, mille asukohta ei teata.
Eestis on hooldamata kütteseadmeid palju. Inimeste teadlikkus võiks küttesüsteemi puhastamise olulisuse kohta olla parem. Õnneks saab küttesüsteemi omaniku huvi korral see teadlikkus praegusel ajal üha enam ka kasvada.
Võidab kogu küttesüsteem
Korstnapühkija töö hõlmab kogu küttesüsteemi, korsten on vaid üks küttesüsteemi osa.
“Küttesüsteem algab ahjuuksest ja lõppeb korstnapitsiga, mis on väljas katusel,” selgitab Aleksander Ljubajev. “Kogu süsteem on tervik, mis peab töötama tasakaalukalt, ja sellel ei tohi olla defekte.”
Korstnapühkija, kes teeb kvaliteetset tööd, puhastab ära kütteseadme lõõrid (sh slepe ehk viimalõõri), korstna ja muud olulised küttesüsteemi osad, ja sel ajal hindab küttesüsteemi olukorda tervikuna. Kui üks lüli ei tööta, on ilmselgelt peidus probleem, mis tuleb likvideerida.
“Kui ahjul, pliidil või slepel on sees ohtlikult suured mõrad, kujutab see endast tuleohtu ja ette tuleb võtta parandustööd. Hindan lisaks kõigele muule ka siibrite ja tahmaluukide tihedust. Kui on näha, et siibri ümber on tahma, on selge, et tahmaluugi või siibri ümbrus ei ole hermeetiline ja vingugaas võib sealt ruumi tungida. Põlemisprotsessiga gaasid paisuvad ja kütteseadme lõõristikus tekib surve, seetõttu valib suitsugaas endale alati süsteemist väljumiseks väiksema takistusega koha. Vingugaas on otsene oht elule!”
Peale suitsuanduri võiks paigaldada ka vinguanduri, mis käib madalamale kui suitsuandur. Vinguandur peab asetsema allpool magamisaset, sest ving hakkab tõusma altpoolt.
Kui ving pääseb tuppa, tuleb kindlasti teha puhastus-remonditöid. See viitab, et kusagil on takistused ja tõmbekiirus ei ole selline, nagu peaks olema. Praod tuleb tihendada ja muud vead likvideerida.
Üks eksiarvamus on, et siiber tuleb ahjul hästi kiiresti kinni panna, sest siis saadakse palju sooja. Tegelikult on see väga ohtlik. Kui põlemisprotsess pole veel lõppenud ja ahjusiiber pannakse kiiresti kinni, tuleb kogu vingugaas tuppa. Ja see on jällegi otsene oht elule.
Soojusenergia antakse koos põlemisega ära ahjukividele, seega tuleb siiber kinni panna siis, kui põlemisprotsess on täielikult lõppenud. Pigem tuleb siiber panna kinni hiljem kui varem. “Soovitan siibrit täielikult mitte kinni panna, vaid jätta näiteks liugsiiber veidi avatuks. Siis säilib väike tõmme ja võimalikud põlemisjäägid saavad ära minna. Olulist soojakadu ei ole, aga selle eest on kindel, et ving tuppa ei tule.”
Kõige suurem väärarusaam on see, et kütta tuleks poolkinnise siibriga. Arvatakse, et sellega säästetakse energiat. Tegelikult pole see üldse nii. Poolkinnine siiber takistab tõmmet, suitsugaasid ei pääse piisavalt kiiresti välja ja põlemisprotsess on takistatud — tuli vindub ja kolle ei saavuta puhtaks põlemiseks vajalikku temperatuuri. Mittetäielik põlemine tekitab tahma, mis ladestub seintele, mis omakorda on väga hea isolaator ega lase soojal kivisse minna. Selle asemel läheb kogu soe korstna kaudu välja ja tulemus on vastupidine.
Ahjus toimub põlemisprotsess ja põlemisjäägid on inimesele väga ohtlikud. Seega on kütteseadme korras hoidmine ja selle korrashoiu jälgimine eluliselt oluline.
Öeldakse, et kodu on inimese kindlus, kuid selle kindluse eest on vaja hoolitseda.
Sel aastal Eestis toimunud tuleõnnetustest on kolmandik seotud küttesüsteemide riketega, mille taga peitub omakorda kolm peamist põhjust.
Esimene põhjus on hooletus — kütteseadmed on jäetud puhastamata ja sellest tulenevalt on tulekahju alguse saanud. Teine põhjus on tahmapõleng — korstnas või küttesüsteemi sees läheb tahm põlema ja see tekitab tulekahju. Kolmas tulekahju põhjus on küttesüsteemi rike.
Päästeameti statistika kohaselt on selle artikli valmimise hetkeks tänavu hukkunud juba kaks inimest, kelle surm on olnud otseses seoses kütteseadmete hooletusega.
Lähemalt loe TM Kodu ja Ehituse mai numbrist!
