On ju üldteada, et suitsetamisest loobumine tähendab tihti kehakaalu tõusu ja just sellepärast ei söanda paljud suitsetajad sellest kahjulikust harjumusest loobuda.

Kui küsida, kas kaalutõusu põhjus peitub ainevahetuses või selles, et sigareti asemel pannakse midagi söödavat suhu, siis kõlab vastus, et mõlemas.

Nikotiinil nagu ka kofeiinil ja kokaiinil on ergutav toime, ja vahetult pärast suitsetamist tõuseb energiakulu ligikaudu 3 protsenti. Vastavalt uuringutele kulutab suitsetaja päevas 0–220 lisakalorit, täpne hulk sõltub suitsetamise sagedusest ja kehakaalust, rasvunutel on kalorikulu ilmselt keskmisest väiksem (Hofstetter et al., 1986; Moffat & Qwens, 1991). Huvitaval kombel on siin lisaks ergutavale mõjule tegemist ilmselt ka platseeboefektiga, sest platseebo-ninasprei tõstab samuti kalorikulu, küll umbes poole vähem kui nikotiini sisaldav ninasprei (Perkins et al., 1989).

Inimesed, kes loobuvad suitsetamisest, peavad arvestama sellega, et nende energiakulu langeb normaalsele tasemele, ja et need kuni 220 kcal, mille siiani viis nikotiin, jäävad alles. Kuna nikotiin vähendab isu, võib suitsetamisest loobudes tõusta lisaks ka söögiisu. Stamford et al. (1986) leidsid, et suitsetamisest loobunud naiste kaloritarbimine tõusis päevas 227 kcal võrra ja selle tõttu kasvas nende kaal aastas ligi 8 kilo.

Tegelikult pole kaalutõus tõsine argument, et suitsetamist jätkata. Sest suitsetamine on tervisele niisama ohtlik kui eelmises peatükis kirjeldatud ainevahetuse kiirendamine. Ja kui valida on lisanduda võivate kilode ja mitme aasta võrra lühema elu vahel, siis tegelikult ju polegi millegi vahel valida.
Ja kui mõni äkki arvabki, et pigem elada suitsetades ja ilma lisakilode kartuseta, siis ega suitsetaminegi kehakaalule hästi mõju. Nimelt arvavad teadlased, et suitsetamine tõstab organismis kortisooni ja teiste hormoonide taset, millega kaasneb rasva ladestumine kõhupiirkonda. See aga tähendab, et suitsetajatel on ilmselt „halva” rasva osakaal suhteliselt suur, ja isegi kui nende KMI ei näita ülekaalu, on nende risk haigestuda ülekaaluga seotud tõbedesse (nt diabeet) suur (Chiolero, 2008). Raamatu lõpuosas räägin neist normaalkaalulistest, kelle keha rasvaprotsent on kõrge, ja ilmselt on oma osa selles ka suitsetamisel. Kuigi nikotiin ergutab, on suitsetajad kehaliselt üldjuhul vähem aktiivsed kui mittesuitsetajad. Pole selge, kas suitsetajatel pole oma tervise vastu erilist huvi või ei lase suitsetamisest kahjustunud tervis (nt kopsud) neil sporti teha.

Paljud tervisenõustajad väidavad, et pole mõtet tahta ühtaegu kaalu langetada ja suitsetamisest loobuda. Seda seisu­kohta teadlased aga ei kinnita, sest Spring et al. (2009) analüüsisid erinevaid uuringuid ja jõudsid järelduseni, et kui pidada dieeti ja loobuda samal ajal suitsetamisest, siis midagi halba see endaga kaasa ei too, isegi vastupidi – eduvõimalus on suurem. Ilmselt leidub inimesi, kellele meeldib teha suured muutused elus korraga. Miks oleks veel hea loobuda suitsetamisest ja hakata samas kaalu langetama, on asjaolu, et inimese nahk, mis pärast kilode kadumist lotendama kipub, tõmbub kiiremini taas pingule, kui seda suitsetamisega ei „koormata”. Nii vähemalt arvatakse. Sest ka pärast operatsiooni paraneb haav paremini, kui ei suitsetata, lisaks kiirendab suitsetamine vananemisprotsessi. Nii et suitsetamisest loobumine võib tõesti aidata nahal pingulduda.

Kui nüüd rääkida rasva loogikast, tuleb veel kord rõhutada, et suitsetamisest loobumine ei tee kedagi iseenesest paksuks, sama lugu on raseduse, haiguse või vananemisega, kuid kindlasti tuleb jälgida, et kalorite tarbimine ja kulutamine oleksid tasakaalus. Suitsetamisest loobumine ei aeglusta ainevahetust, vaid muudab selle normaalseks. Ma möönan, et suitsetamisest loobunul on veidi raskem kaalu langetada võrreldes sellega, kui ta hakkaks kaalu langetama ja suitsetaks edasi, ent kui vaadata asja laiemalt, on endine suitsetaja ja mitte kunagi suitsetanud kaalulangetaja ühesugusel stardipositsioonil.