“Samas, meil siin Eestis on hea rääkida, et me oleme tolerantsed, ehkki me ei võta venelasigi omaks, kes on aastakümneid siin elanud ja isegi siin sündinud,” möönab naine. “Kuskil saare peal ei võeta saarlasena isegi seda, kelle vanaisa on mandrilt pärit — me oleme umbusklikud.”

Inga tunnistab, et tema suur tolerantsus sai põntsu 2010. aastal, kui ta Londonis õppis ja päriselt sellega kokku puutus, et kui sa õhtul hilja ööbimiskohta tuled, ähvardab sinu turvalisust kaheksaliikmeline agressiivselt käituv meestejõuk. “Ma ei lähe ise ega lase last sellises situatsioonis õue,” tõdeb ta. “Kui teine kultuur, millest me aru ei saa, tuleb meie enda kodutänavale, on see keeruline probleem.”