Kuidas leida tasakaal tänases kiirustavas ühiskonnas? Siin on mõned head nõuanded joogaõpetajalt, mis aitavad sul rahuneda
Karolin on vaimsuse ja jooga vastu huvi tundnud juba teismeeast, kui ta lubas endale, et kunagi ta joogaga ka tegelema hakkab. Karolin on lõpetanud The London School of Economics and Political Science antropoloogia eriala, kust sai inspiratsiooni tutvuda šamanismiga ning sealt edasi alustas ta joogaga ja läbis reiki, Hawaii lomi-lomi massaaži ja tantra kursuseid.
Karolin, kiire elutempo ja jooga — kuidas leida tasakaal tänases kiirustavas ühiskonnas? Kui palju võiks joogaga tegeleda, et sellest päriselt kasu oleks?
Kiire elutempo on inimese mõistusele väga hea ettekääne, et vältida joogapraktikat. Miks? Jooga eesmärk on hallata meelt, meel on aga kui metsik hobune, kes ei soovi taltsutamist. Meel mõtleb välja piisavalt vabandusi ja loob vastava reaalsuse, kus aega ei ole ja elutempo on kiire. Kui sa teaksid, et homset päeva ei tuleks, mis oleks su tänase päeva prioriteedid? Kui palju aega oma viimasest päevast veedaksid sa teleseriaale vaadates, Facebooki uudistevoogu alla kerides või põrandat pestes? Sinu jaoks olulised asjad tuleb teha ära esmajärgus ja sealt edasi mahutada teisejärgulised tegevused.
Aeg, mille sa pühendad joogapraktikale, võikski sõltuda sinu prioriteetidest. Miks sa teed joogat ja kuhu sa jõuda soovid ja kui tungiv on su motivatsioon ennast arendada? Üle pingutada ei maksa, see võib teistmoodi tasakaalust välja viia, aga tähelepanelik tuleks olla, et me ego ja mõistuse vabandustesse ei laskuks ajapuuduse tõttu.
Teadus on hakanud uurima joogapraktikaid. On täheldadud näiteks, et kui sooritada teatud meditatsioonitehnikat kõigest 8 minutit, aga regulaarselt iga päev 6 nädala jooksul, muutub juba füüsiline ajukoostis. Samuti on mõõdetud, et 90 sekundit bhujangasana ehk kobrapoosi hoidmist muudab keha hormonaalset taset nii, et stressitase langeb.
Joogateadus ütleb, et kui soovid ellu muudatusi, tuleb regulaarselt selle nimel tegutseda. Ei ole maagilist tabletti, mille teatud summa eest korra ostad ja siis on probleem lahendatud. On elukestev areng aina sügavamale ja kõige olulisem on regulaarsus. Leia see aeg, mis on sinu ajakava ja kohustusi arvestades realistlik. Kui see on 10 minutit päevas, siis on 10 minutit päevas, aga proovi hoida regulaarsust, et sa iga päev leiad selle 10 minutit. Joogas on siiski tuntud ütlus, et kui sa ei leia 10 minutit päevas, et mediteerida, siis mediteeri 1 tund. Asja iva on see, et joogapraktika tegelikult kasvatab meie keskendumisvõimet, mis omakorda aitab tõhusamalt ka kõik muud vajalikud toimetused ära teha.
Samuti võid osa saada lugematul arvul teistest kõrvalmõjudest. Näiteks on sul lihtsalt rohkem vitaalsust ja jõuad rohkem, tervis on tugevam ja aeg ei kulu haigeks olemisele, emotsioonid on tasakaalus ja energia ei lähe konfliktide lahendamisele ja palju muud sarnast.
Kuidas joogast elu igapäevane osa teha?
Meie elu on meie harjumused. Harjumuste muutmiseks on üldiselt vaja motivatsiooni. Selle puudumisel on ükskõik mis harjumusest keeruline loobuda või uut harjumust sisse tuua. Teatud inimeste puhul võib esialgseks motivatsiooniks olla mõni raskem elu olukord ja sealt tulenev tungiv soov ennast muuta. Olgu see seotud siis tervise, suhete, raha või mõne muu valdkonnaga. Kui motivatsioon ja tung on tugev, on jooga igapäevaseks prioriteediks muutmine võimalik. Kui otsest tugevat stiimulit ei ole, võib esialgu motiveerida jooga teoreetiline pool. Kuulata ja mõista, miks üldse seda praktikat teha. Miks on oluline tuua see oma kiiresse elutemposse ja tihedasse graafikusse. Paljud, kes kuulevad jooga praktiseerimise sügavat mõtestatust, leiavad motivatsiooni sealt.
Lisaks on oluline mainida, et jooga praktiseerimine ei tähenda ainult seda, kas sa leiad päevas aja, et matil teatud praktikaid teha. Joogategemine algab igapäevaelu valikutest, sellest, kuidas sa käitud. Kuidas sa reageerid vaenulikkusele, kas sa austad sõna, mida sa teed oma seksuaalenergiaga, kas sa hoiad oma kehas ja meeles puhtust, kultiveerid rahulolu ja kohalolu, rakendad sa distsipliini eesmärkide saavutamiseks. Sellised teemad moodustavad jooga praktiseerimise üliolulise osa.
Lisaks saab teadlikumaks muuta teisi igapäevaelu tegevusi, mis samuti võivad muutuda joogapraktikaks: valida harmoonilise sagedusega muusikat kuulamiseks või tarbida kirjandust, mille autoriteks on valgustatud meistrid.
Ka igapäevaelu töö ja toimetused on võimalik muuta joogapraktikaks. Aga see hõlmab sügavamat joogafilosoofia mõistmist.
Palun jaga nendesse olukordadesse omapoolseid nippe:
1. Kiire hommik, pere nõuab oma osa, tööasjad on kuhjunud, pea on muremõtteid täis, olen närviline! Millist lihtsat harjutust teha?
Märka oma hingamist. Kas sa hingad pealiskaudselt ainult kopsude ülaosaga? Hinga sügavalt nii, et kõht paisuks. Sa võid seda teha paralleelselt oma kiirete tegevustega, kui ei ole võimalust paariks minutiks istuda ja hingamisele keskenduda. Lõdvesta õlad ja lõualuud. Hinga välja pinged. Keskendu südamele. Too ennast keskmesse, tule iseenda juurde tagasi. Toimeta kõiki oma toimetusi edasi, aga proovi keha hoida lõdvestununa, kasutades sügavat kõhuhingamist ja teadlikku õlgade ja lõualuude lõdvestamist.
2. Pingeline vaidlus töökaaslasega, olen silmnähtavalt ärritunud. Kuidas ennast maha rahustada?
Iga negatiivse emotsiooni kerkimise puhul on kõige olulisem samm kõigepealt seda võimalikult kiiresti märgata, teadvustada: minus kerkis viha, olen ärritunud. Kui sa oled endas kerkinud emotsiooni tuvastanud ja teadvustanud, siis tuleb teha teadlik otsus, et sellesse mitte ära uppuda ja seda toita, vaid suunata see energia konstruktiivselt enese kasuks. Ära ole enda peale pahane, et sinus emotsioon tekkis. See tuli selleks, et sind kaitsta või hoiatada. Ära suru emotsiooni alla ja proovi ennast muuta. Näiteks ära suru viha alla naeratades ja noogutades, sest ei ole viisakas vihastada ja pärast uppuda iseenda kibestumisse. Aktsepteeri, et viha tuli ja tee otsus, et soovid selle ületada. Emotsiooni tekkimisest edasine sõltub sinu teadlikust valikust. Kas sa lased muutuda emotsioonil tundeks, sealt edasi meeleoluks ja sealt edasi osakeseks iseendast? Kui sa järjepidevalt lased vihal enda üle võimust võtta, siis ehk oledki mingi hetk “vihane inimene”. Ära samasta ennast emotsiooniga, vaid teadvusta, et see tuli.
Ühe tehnikana võid teadlikult teha ka valiku kultiveerida kohe vastandemotsiooni, et ennast tasakaalu tagasi viia.
SOS-olukorras ära toida emotsiooni. Parem on tähelepanu mujale viia, mis iganes viisil: mine jaluta, loe raamatut või vaata filmi, leia keegi, kellega mingil muul teemal rääkida.
Teiseks võid taas kasutada hingamist. Kas jällegi sügavat kõhuhingamist või ka näiteks hingates nii, et hingad vasakust ninasõõrmest sisse, paremast välja, paremast sisse, vasakust välja. Kasuta sõrmi, et ninasõõrmeid kinni hoida. Hinga võimalikult sügavalt ja rahulikult. Alusta ja lõpeta üks tsükkel alati vasaku poolega.
Tantristlikus filosoofias kasutatakse emotsioonienergiat. See on võimas energia ja see sublimeeritakse või tõstetakse madalatest energiakeskustest, kust see väljendub, negatiivse emotsioonina kõrgematesse, kus väljendusvorm muutub positiivseks. Nagu vesiroos võtab järve mudast energiat ja kasutab seda, et järvepinnal oleks kaunis õis. Õis ei lasku vee alla ja ei upu mudasse. See võtab muda kui energiat, millega ennast toita, et olla kaunis ja ilus. Inimestena saame me sama mehhanismi ära õppida.
Hea oleks ka edasine tegutsemine, et vältida pidevat ärritumist ja analüüsida, miks see emotsioon kerkis. Mida su ego kaitseb? Kust see emotsioon tegelikult alguse sai? Mis sind puudutas? Põhjendusi ja lahendusi pakuvad erinevad traditsioonid erinevalt. Joogas võib negatiivse emotsiooni kerkimist selgitada näiteks kas ebapuhtustega energiakanalites või energeetilisest tasakaalust väljasolemisega. Joogalike puhastustehnikatega saame blokeeringuid vähendada, joogapraktikaga saame energiad tasakaalu viia. Need on vaid paar selgitust joogalikust perspektiivist.
Praktilise nõuandena võib tähelepanu pöörata ka üldisele toitumisele. Sinu tarbitud toit mõjutab kõhu mikrofloora koostist, kõhu mikrofloora on aga seotud otseselt meie vaimse tasakaaluga. Näiteks 95 protsenti serotoniinist, mis on seotud muu hulgas ka heaolutundega, leiame soolestikust. Lisaks on pea ja kõhu vahel otsene kommunikatsioon ning kõhu roll meie vaimses tasakaalus äärmiselt oluline. Seda võiks kindlasti arvesse võtta.
Regulaarne joogapraktika toetab võimekust emotsioone juhtida, näha olukorda selgemalt ja vaadata olukorda vaatlejana, mitte samastuda emotsiooniga.
3. Õhtu, olen kurnatud, ei saa pead mõtetest tühjaks, olen väga väsinud, aga und ei tule. Mida teha?
Tee teadlik lõdvestus. Lama voodis selili, jalad kergelt harkis, käed kehast natuke eemal, peopesad ülespoole. Kata ennast tekiga ja sea mugavalt sisse. Alusta lõdvestamist vasakust jalast, lõdvesta kogu jalg teadlikult, suundu parema jala juurde. Tee sama. Lõdvesta vasak käsi, siis parem. Lõdvesta teadlikult tuharad, kõht, selg, rindkere, õlad, kael ja kukal. Lõdvesta kõik näolihased, seejärel pööra tähelepanu ja lõdvesta teadlikult lõualuud ja põsed, silmalaud ja silmamunad, kulmud, otsaesine, meelekohad ja peanahk. Tee seda kõike rahulikus tempos.
Kui tunned, et oleks tõhusam, võid enne vastava kehaosa lõdvestamist seda maksimaalselt pinguldada ja seejärel täielikult lõdvestada. Mõnikord see nipp aitab. Proovi mõlemat versiooni ja tee sobiv valik.
Aitab ka juhendatud nidra-jooga praktiseerimine. Kui valdad inglise keelt, võid Youtube’ist otsida sobiva nidra-jooga praktika ja lasta sellel mängida. Nidra-jooga on joogaliik, mida tehakse kas magades või viiakse keha teadlikult sügava lõdvestuse seisundisse ja seejärel proovitakse teadlikult laskuda sügavamate teadvusetasandi seisunditeni. Nidra-jooga eesmärk ei ole uinutada, kuid pärast praktikat võid tunda sügavat lõdvestust ja uinumine on hõlpsam.
Võid proovida ka mõnda meditatsioonitehnikat, et meelt rahustada, näiteks AUM-meditatsiooni. Selleks istu sirge seljaga asendis, kus sul on mugav. Ütle oma peas vaikselt välja mantrat „aum“. Leia endale sobiv tempo ja tee seda vähemalt 8 minutit, võimalusel 25 minutit.
