Abitu elu see tänapäeva abielu

Tõsielulises telesarjas on kõik pisut üle võlli — see on ju meelelahutus, formaat-lõike järgi õmmeldud ülikond. Võluv on selle meelt lahutava kostüümi juures see, et iga paari abielu pannakse kaamera ees proovile. Ja siis selgub, et mõnele sobib narrikostüüm kui valatud. Teine aga hoiab viigipüksi ilma ühegi poripritsmeta. Miks nii?

Kahe pere elu kõrvuti vaadeldes sai algatuseks selgeks, kelle jalas on maja püksid. Kuid nähtavale toodi seegi, kui lollilt põhjendatakse oma suutmatust ja viitsimist abielu ning suhet tervikuna hoida.

Mehi on vähe, naisi üleliia ja nii tuleb meil isaste pärast võistelda. Mehed saavad aga valida ning naised on kibekähku nõus. Sest vajadused tuleb rahuldada ning seksida saab ka sõnadeta. Mis seal pärastki rääkida... Eriti kui laps eelnevast juba olemas või uus varsti tulemas. Nii hakatakse kokku, sest püksikandja on majja saadud - enam ei pea üksi olema.

Uusperedes (on erandeid!) on suhte hoidmine alati pisut keerulisem, sest paljud probleemid on n-ö tavaeluga võrreldes teised. Vahel ka võimendatud. Eriti kui vanavanemad sekkuvad ning oma meelest head tehes niigi õrna suhte uppi pööravad.

Tegelikult ei taha ma sellest saatest seekord rohkem rääkidagi. Hoopis muu asi jäi häirima, juba eelmisest korrast. Nüüd kinnitas üks pereemadest seda veelkord: "Mees peab MEES olema!"

Eesti mees reeglina ei räägi. Eesti naine aga halab ja räuskab vaheldumisi ning kui mehel siis lõpuks kannatus katkeb ja ta viinauimas diivanile suigub või täiesti kaine peaga naise lihtsalt läbi sõimab, pakib naine kohvrid-lapsed ja lahkub... Sest "mu mees pole mingi mees".

Kes üldse täpselt teab, missugune mees olema peab?
Neid kasvatame ju enamasti meie: rääkima neid ei õpetata, nutta neil ei lubata, koristustööde ajaks lüüakse nad õue või lihtsalt jalust ära ning poodi neid ei lasta, sest “sa ei oska nagunii midagi asjalikku tuua”.

Naised ümbritsevad meessugu kõikjal: kodus on neid sageli suisa kolm põlve, lasteaias on ainult naised (või mitut kohalikku lasteaeda teie teate, kus meeskasvatajad palgal?), koolis on enamasti vaid naised, trennis kõik poisid ei käi, sõpradel on sama isatud kodud…

Jah, meie, naised (veidi on selles ka ilmselt mehed süüdi, ehkki vähem) oleme loonud nõiaringi, millest välja pääsemiseks on vaja … meest. Kuidas selline päästerõngas aga leida? Kelle perest paluda? Millise summa eest laenata?