Kuidas insulti ära tunda ja mida teha, kui pereliige haigestub
Maaja Kallast rääkis ajakirjale Tiiu, et toibub teda veebruarikuus tabanud insuldist. "Nagu välk oleks pähe ja kätte löönud. Kukkusin maha, õnneks istukile," kirjeldas ta. Vasak käsi oli tuim ja jäik, ent parema käega suutis ta telefoni teel abi kutsuda. Tuletame teile nüüd meelde, millised on insuldi sümptomid ja milliste katsetega saad välja selgitada, kas olukord on tõsine.
Mis on insult?
Insult on raske invaliidistav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (ajusisene verevalandus ehk hemorraagiline insult).
Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud (tekib halvatus). Samamoodi võivad kahjustada saada ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid.
Insult juhtub äkki ja mõjutab kogu organismi.
Kes võib haigestuda insulti?
Insulti võib haigestuda igaüks. On teada riskitegurid, mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust. Mõned nendest riskifaktoritest on mõjutatavad elustiiliga ning ravimitega, teisi aga ei saa mõjutada. Insuldi ennetamise kohta saad lugeda siit.
Insuldi vormid
Kaks peamist insuldi alavormi on:
1) Ajuveresoone sulgumine ehk isheemiline infarkt. Aju verega varustava veresoone sulgumist põhjustab:
-veresoone tromboos s.t. et ajuarteris moodustub tromb e verehüüve mis takistab verevoolu ajju
-embol s.t. et keha mõnes teises veresoones tekib tromb, õhumull või rasvaosake, mis kantakse verevooluga aju veresoontesse, kus see takistab verevoolu ajju
Isheemiline insult tähendab, et osa ajust on jäänud ilma verevarustusest. Verega aga kantakse ajukoesse ajurakkudele eluks hädavajalikke toitaineid ja hapnikku. Ilma verevarustuseta saavad ajurakud kahjustada ja hukkuvad. Seega insuldi tagajärjena ajurakud ei saa enam tavapäraselt töötada.
2) Ajuveresoone lõhkemine ehk ajusisene hemorraagia, mille tagajärjel tekib verejooks ajju. Ajuverejooksu võivad tekitada:
-ajusisese veresoone lõhkemine — tekib ajusisene verevalum e intratserebraalne hemorraagia
- ajupinnal oleva veresoone lõhkemine — tekib verejooks aju ümbritsevate kestade vahele. Seda nimetatakse ämblikvõrkkesta aluseks verevalumiks e subarahnoidaalseks hemorraagiaks
Insuldi sümptomid
Ajukahjustuse sümptomid sõltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev üldine tervislik seisund.
Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi. Näiteks parem pool aju kontrollib vasakut kehapoolt ja vasak pool aju kontrollib paremat kehapoolt. Seega kui on kahjustatud käte ja jalgade jõudu kontrolliv ajuosa, siis tekib halvatus vastaspoolsetes jäsemetes. Enamusel inimestest (paremakäelistel) vastutab vasakpool ajust rääkimise, kõnest arusaamise, lugemise ja kirjutamise eest. Seega tekivad kahjustuse korral vastavad häired.
Sümptomid tekivad äkki!
Sagedased sümptomid on:
-ühe kehapoole nõrkus ehk halvatus. Sageli tunneb inimene et käsi / jalg ei “kuula
sõna”, “ei ole enda omad”, suunurk vajub viltu
- ühe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus. Sageli tunneb inimene et ühes kehapooles on „surinad” või nahk tundub puudutamisel „võõras”
-kõnehäire. Kõne võib olla pudistav või raskusi õigete sõnade väljaütlemisel/kõnest arusaamisel
-äkki tekkinud tasakaaluhäire
-äkki tekkiv väga tugev peavalu
Kuidas kontrollida, kas inimesel on insuldi sümptomid?
Nägu
Kas inimene saab naeratada? Kas üks suunurk või silmalaug on alla vajunud?
Käsi
Kas inimene saab enda ette üles tõsta mõlemad käed?
Kõne
Kas inimene räägib selgelt ning saab aru mida talle räägitakse?
Insuldi sümptomite kohta saate infot ka õppefilmist, mille leiate siit.
Kui nende katsete tegemise järel jääb kahtlus, et midagi on valesti — helistage KOHE 112
