Naistekaga Kaalust Alla: Heldin sai kaalumisel suure üllatuse osaliseks, Silja täitis oma esimese suure eesmärgi
Naistekaga Kaalust Alla osalejad Silja ja Heldin on kaalu langetanud juba 10 nädalat ja tulemused on fantastilised! Silja on täitnud oma esimese suure eesmärgi ja kehakaalust kaotanud 10 kilo, Heldin jõuab selle tähiseni uuel nädalal. Loe, mida nad sel nädalal toiduklubis "Toiduga sõbraks" õppisid ja kuidas on neil õnnestunud oma toitumisharjumusi muuta.
Heldin sai suure üllatuse
Esmaspäeval käisin jälle kaalumas ja ma ehmatasin ise ka ära. Ma teadsin, et olin see nädal tubli ja kõik läks plaanipäraselt, aga ma ei osanud arvata, et nii palju kaalu kaotan — 2.2 kg. Kokku olen algkaalust 9.6 kg kaotanud.
Nädal aga möödus väga organiseeritult. Kui kõik tuleb välja sedasi nagu oled planeerinud, siis ka kaal langeb. Tuleb rohkem ette mõelda ja ei tohi spontaanseid oste teha.
Mind aitas tegelikult sellel nädalal väga palju just toiduklubi ülesanne närida igat ampsu vähemalt 10 korda. Tänu sellele sõin aeglasemalt, täiskõhutunne tuli kiiremini ja tihti ei jôudnud kogu toitu äragi süüa ning see on ka seedimisele väga hea. Närides hakkavad juba suus toimuma toiduga protsessid, mis aitavad organismil toitu paremini seedida ja ei koorma seda.
Sel nädalal aga toiduklubis räägitigi seedimisest ning sain teada, et peale söömist ei ole üldse hea puuvilju süüa. Seda ma ei teadnud. Ikka on ju nii, et kui lähed külla, siis pakutakse peale sööki puuvilju. Tegelikult peaks puuvilju just enne sööki pakkuma või jätma peale sööki võimalikult pika vahe sisse. Muidu tekivad gaasid ja on paha olla. See seedimise osa on nii keeruline. Inimkeha on väga tark ja teab väga hästi mis talle hea ja mis halb on. Lihtsalt tuleb oma keha kuulata.
Lisaks proovisime seekord ka eksootilisi puuvilju nagu draakonivili, grenadill jpt mida ma polnud varem näinud ega kuulnud. Väga põnev oli ja leidsin endale ka mõned lemmikud. Ma ise poleks julenud neid poest osta. Jälle oli toiduklubist nii palju abi, et sain enne ostmist need asjad kõik ära proovida. Super!
Selle nädala ülesandeks on iga päev süüa marju. Ma oskan marju ainult smuutidesse panna. Pudruga pidid need ka head olema aga mulle pole varem meeldnud sedasi putru süüa. Seda ülesannet on raske täita.
Liikusin see nädal ka kenasti ja püüdsin olla võimalukult positiivne. Mõtteviis oli selline, et ära muretse asjade pärast mida ma ise muuta ei saa ja pinged olidki läinud. Võibolla aitas ka selline suhtumine sellel korral nii kenasti kaalu langetada.
NB! Vastlakuklit mina sel aastal ei söönud. Ainult hernesupp läks kaubaks.
Siljal esimene suur eesmärk täidetud
Sel nädalal saavutasin oma esimese suure eesmärgi- kaotatud on täpselt 10 kilogrammi. Jess!
Olen kümne nädalaga võtnud alla täpselt samapalju kaalu. See ei ole läinud stabiilselt nädal ja kilo, ikka vahest alla kilo ja siis jälle üle ning ühel nädalal oli kaal isegi plussis… kokkuvõttes olen ilusti graafikus ja peaks projekti lõppedes oma eesmärgi saavutama, aga… ma ei ei karista ennast ka kui täpselt eesmärgiks võetud 16 kilo kaalul vähem ei ole, sest nüüd kavatsen hakata tõsisemalt tegelema jõutreeninguga ja nagu klassikud ütlevad, siis lihas kaalub rohkem kui pekk. Samuti olen oma vaimu valmis seadnud, et kord nädalas väga aeglaselt ja väikeste sammudega hakkan jooksmisega tegelema.
Esmaspäeval toiduklubis tuli teemaks meie teekond ja toitumisnõustajad küsisid kuulsa kardetud küsimuse, mis saab peale projekti lõppu? Kas ma ei karda, et kaal tuleb tagasi? Olen selle küsimuse peale korduvalt mõelnud ja sellel teemal ka kõva häälega arutlenud. Inimesed jagunevad üldjuhul kaheks: ühed arvavad, et kaal jääb samaks, teised, löövad käega ja ütlevad, et ahh… võtad kõik tagasi… kiiresti ja rohkem, kui varem. Seda kardab ka minu üks pool, teine ja targem pool, arvab midagi muud.
Nimelt käisin sel aastal esimest korda riidepoes. Tavaliselt on esimeseks takistunuses olnud see, et minu suurusele ei ole riideid saadaval. Sel korral oli terve pood minu suurusele vastavaid riideid täis. Proovima minnes mõtlesin, et võtan number-kaks väiksemad asjad kabiini kaasa. Et on ju kaalu kaotatud ja kodused riided juba suured. Aga ma ei olnud valmis selleks, mis kabiinis juhtus.. Proovisin üht ja teist ja käisin neid muudkui väiksemate asjade vastu vahetamas??? Jah! Päevast päeva ennast nähes ei pane tähelegi, kui suured muutused on toimunud. See oli suurepärane tunne. Ma seisin seal kabiinis nagu totu ja mõtlesin, et see ongi põhjus, miks ma antud projektis osalen ja lubasin edale, et mitte kunagi enam ei taha ma kogeda seda tunnet, et pean poest ära minema, sest seal ei ole riideid, mis mulle selga läheks.
Vastuseks küsimustele, siis ma kavatsen enda elustiili jätkata ka projekti lõppedes. Ja ma ei karda, et ma ei saaks sellega hakkama, sest ma olen enda jaoks selgeks teinud, mis on prioriteedid ning ka teised on aru saanud, et ma ei vitsuta enam ohjeldamatus koguses magusat ning seda ei pakuta mulle ka enam igal sammul. Loomulikult ei võta ma alla teiste pärast ja nende arvamus ei ole oluline, aga lähedaste ja sõprade toetus on. See on väga oluline, et kõige lähedasemad inimsed toetaksid ja ei töötaks minu eesmärkidele vastu. Teisele küsimusele vastasin ka toiduklubis, et kardan küll, et kaal tuleb tagasi. Mõnel päeval on see hirm kohe väga suur, aga neli kuud on piisavalt pikk aeg, et muuta inimese mõtlemist toidust kardinaalselt. Samuti suhtun mina täna ka sporti hoopis teisiti. See ei ole enam nõme ja raske kohustus, vaid ma tean mida ma teen, kuidas ma teen ning millele tuleb rõhku pöörata.
Arvan, et nüüd on kätte jõudnud periood, kus kaal ei lange enam nii kergesti. Praegu tuleb veel hoolsamini läbi mõelda toidukorrad, et need oleksid täisväärtuslikud ja kõik toitained tasakaalus. Kui eelnevalt tegelesin pelgalt kaalu langetamisega, siis nüüd tuleks sellele rohkem mõelda ja tegeleda oma mõtlemisega. Toit ei tohiks olla ainult toit, see peaks olema serveeritud ilusti, sest sööma hakkame ju kõigepealt silmadega, lisaks tuleks võtta aega ja keskenduda ainult söömisele. Veel parem kui see toimuks heas seltskonnas!
