Võta õppust, tööandja: imelihtsad asjad, mida sa ise saad teha, et vähendada palgalõhet lapsehoolduspuhkuselt naasvatel naistel

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut tõi tänasel pressikonverentsil välja, et suurim palgalõhe naistöötajate endi seas on just vanusegrupis 20-45aastat, ehk nende seas, kes sünnitavad ja kasvatavad lapsi. Swedbanki juht Robert Kitt selgitas, milliseid samme on pangas astutud selleks, et soolist palgalõhet edukalt vähendada ja tõi välja kiiduväärt ja olulised punktid, kuidas nende organisatsioonis lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulevatesse naistesse suhtutakse ning ka soolist palgalõhet minimaalsena hoitakse.

Robert Kitt ütles, et pank seadis endale juba viis aastat tagasi likvideerida soopõhised palgaerinevused ning Eestis ollakse sinna tänaseks juba jõudnud. See ei ole olnud ühekordse kampaania töö, vaid tulnud juurutada personalipoliitikasse rohujuure tasandil. Ja sammud, mida palgalõhe vähendamiseks on tehtud, on järgmised:

• Vanemapuhkuselt naasvate inimeste tööle naasmisel palga viivitamatu ülevaatus, sest kui naine on lapsega mitu aastat kodus, on ta palk kolleegide omast kindlasti maha jäänud.
• Rõhku pannakse karjääriplaneerimisele ettevõtte sees. Arenguvestlustel muuhulgas uuritakse ka inimeste lühema- ja pikemaajaliste plaanide kohta. See on tekitanud olukorra, kus 2/3 vabanenud kohtadest täidetakse majasisese konkurentsiga. Ja ka sookvoodid on paigas, sest maja sees antakse naistele ja meestele võrdselt võimalusi areneda ja edasi pürgida.
• Hea nipp: ametikoha täitmiseks valitakse vestlustele üks mees, üks naine ja üks inimene teisest üksusest — siis on juba statistiliselt paigas, et nii naisi kui mehi on juhvitatel kohtadel võrdselt.
• Veel tõi Kitt ühe tähtsa palgalõhe põhjusena välja tööandja ja lapsehoolduspuhkusel olija vahelise sideme kadumise. Oluline on lapsega kodus olevat vanemat mitte ära kaotada — teda tuleks pidevalt kutsuda firmaüritustele ja koolitustele, et ta ei tunneks ennast kõrvalejäetuna ja oleks kursis firmas toimuvaga.
• Lapsehooldusepuhkuselt naasvale emale-isale määratakse mentor, kes aitab tal sisse elada ja viib vahepeal toimunud muutustega kurssi.
• Vanematele, kes soovivad tööle naasta, kuid kel pole lasteaia- või lastehoiukohta, on loodud lastesõim. Kiti sõnul osutus see lausa nii populaarseks, et tuli avada teinegi rühm.
• Riigi poolt näeks Kitt veel võimalusi arenguks: lapsehoolduspuhkus võiks olla veelgi paindlikum. Vanematel võiks olla võimalus kodus olla kuni kuni 7a saamiseni nagu Rootsis, jagades aja nii, et kolmandiku ajast on kodus ema, teise kolmandiku isa ja kolmandal kolmandikul valivad nad ise, kumb koju jääb. See meede on Rootsis toonud naised kiiresti tööle tagasi.
• Suurimaks mureks on jätkuvalt stereotüübid — mehed ei lähe väga hea meelega kliendinõustajaks ning vähesed naised (õnneks järjest rohkem) kandideerivad IT erialadele.

Pole ju midagi keerulist ega ülejõukäivat, eks? Huvitav, miks meil ikkagi jätkuvalt on ainult 15% palgalõhest põhjendatud (erinevus hariduses, kogemuses, kohustustes, pädevuses) ja koguni 85% ei ole põhjendatud!? Ja miks meil endiselt enamikes firmades suhtutakse lapsehoolduspuhkusele minevasse ja sealt naasvasse naisesse kui pidalitõbisesse? Seetõttu on eriti kiiduväärt, et leidub ka ettevõtteid, kes omaalgatuslikult palgalõhe vähendamisse tõsiselt suhtuvad.

Tuletame siinkohal kõikidele tööandjatele ja ka töötajatele meelde, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on Eestis otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine keelatud. Tööandja peab tagama, et tema organisatsioonis saavad naised ja mehed sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Eestis on aga palgalõhe endiselt Euroopa suurim ehk 25,3%.

Miks see hea ei ole?

Ebavõrdsus palkades ja sissetulekutes kandub üle ka pensionidesse, samuti mõjutavad sissetulekud töötuskindlustust ja vanemahüvitisi. Ebavõrdsed palgad naiste kahjuks võivad põhjustada naiste vaesust, mis omakorda mõjutavad nii lapsi kui ka naiste sõltumatust ja iseseisvat toimetulekut. Palk on seega naiste ja meeste elukvaliteedi mõjuteguriks kogu elu vältel.