Avalda arvamust: kas väiksed lapsed üksi koju jätnud vanemaid tuleks karistada?
Lastekaitse liidu juht Tõnu Poopuu nendib, et algkoolilapsed ongi kõige haavatavamad, kirjutab Eesti Päevaleht. „Väiksemad lapsed on üldjuhul õhtuni lasteaias kasvatajate valve all, aga suuremate koolipäev lõpeb juba kella kahe paiku ja kuni vanemate töölt tulekuni ongi nad omapäi,” ütleb ta.
Tallinna lastehaigla traumatoloog-vanemarst Andres Lukanenok märgib, et tema praktikas tuleb aasta jooksul paar korda ette vigastusi, mis on tekkinud just järelevalveta jätmise tõttu.
Lugejad on avaldanud arvamust ja ei ole nõus sellega, et lapsi peaks igal sammul rohkem seadusega jälgima ning nõustuvad sellega, et lapsevanema töö ongi kasvatada oma laps iseseisvaks.
Üks lugeja: “Millal otsustavad “targad” ajudeta rahvamassi tarvis seadusesse kirjutada, mitu korda päevas tuleb pelleris käia, millised jalanõud lume või vihmaga jalga panna, millist unejuttu lapsele tohib lugeda jne?
Selliste arengute korral pole ime, et kooli minev laps ei oska iseseisvalt süüa, sest seni on talle lusikaga putru suhu topitud, potil käia, sest kannavad alles mähkmeid, rääkimata nööpide sulgemisest või saapapaelte sidumisest (mis asjad need veel on?!). Kahvlit, kääre ja nuga on lapsed heal juhul näinud vaid pildi peal (säästmaks lapsekesi teravate esemete nägemise šokist).
Küll on hea, et minu lapsed on juba suured — ei juhtunud nendega midagi ka terveid päevi omapead toimetades. Tuleb vaid kodu ohutuks muuta ja ka kolmeaastane oskab vägagi hästi iseendaga olla, ei pea kogu aeg keegi teda näpu vahel hoidma. Neljane pakkus perele hommikuks isetehtud vorstivõileibu, kusjuures toona polnud ei leib ega vorst ette valmis viilutatud ning kaheksa-aastane ootas töölt saabuvat emmet endaküpsetatud pirukatega.
Õnneks on ka kõik minu tuttavad noored emmed veendumusel, et lapsed peavad iseseisvaks kasvama ja juba varakult õppima ise endaga hakkama saama. Just see on ju lapsevanemate esmane ülesanne — kasvatada oma lastest õnnelikud iseseisvad inimesed.”
Teine lisab: “Hirmuga mõtlen, kui kaugele see inimeste kontrollimine lõpuks läheb. Ma küll ei taha seadust, mis keelab mul alla 14 aastast last tunnikski üksi koju jätta, seadust, mis keelab lapsel ilma saatjata kooli ja koolist koju tulla. Soomes juba on näha seda, kuidas vanemad oma lastest lihtsalt emotsionaalselt eemalduvad, sest seal on kõrvalseisjal õigus lastekaitse kutsuga juba siis, kui vanem nt oma last kättpidi ohtlikust kohast ära tirib. Füüsiline vägivald ju.
Ei tohi laskuda sellele tasemele, et riik kõik kontrolli ja õigused enda kätte haarab. See kasvatab aina enam vaimselt alaarenenud inimesi. Pealegi rikub selline sekkumine räigelt inimeste eraelu.”
