Noored: kanep on kättesaadavam, kui vanemad arvatagi oskavad
Üleeile avaldatud Eurobaromeetri uuring näitab, et kolmandik (32 protsenti) noortest meestest ja viiendik (20 protsenti) noortest naistest tunnistab, et on vähemalt korra elus proovinud kanepit. 5 protsenti vastanuist, kes tunnistasid, et kasutavad sünteetilisi uimasteid, hangivad neid aineid põhiliselt sõprade kaudu (54 protsenti), pidudel või klubides (37 protsenti), eripoodidest (33 protsenti) või interneti kaudu (7 protsenti). Nendest, kes olid kanepit viimase aasta jooksul tarvitanud, pidas seda väga ohtlikuks 36 protsenti. 57 protsenti vastanutest usub, et suudaksid kanepit 24 tunni jooksul kergesti hankida
Naistekaga vestelnud noored kinnitasid, et just nii ongi. Peamised diilerid on sõbrad, esimest korda proovitakse siis, kui keegi sünnipäevapeole kanepiga tuleb ning seejärel muutub kanep pahatihti pidude lahutamatuks osaks. Kahjuks ei oska või ei viitsi lapsevanemad seda teemat kodus üles võtta enne, kui mure juba kaelas — laps tuleb uimasena koju või vanem leiab taskust kahtlase pakikese.
Noorte kogemused: pooled tutvusringkonnast on kanepiga kokku puutunud
Kätlyn (18): „Kanepiga puutusin esimest korda kokku 15aastaselt ühel tavalisel sünnipäevapeol. Seal joodi ja suitsetati ning tehti ka kanepit. Huvi pärast proovisin ka, aga väga ei meeldinud, pärast seda rohkem pole teinud. Aga sõprusringkonnas on kanep väga levinud, pea igale peole tuleb keegi, kel see kaasas. Üks doos maksab umbes 20 eurot. Minu jaoks on see kallis, aga sõprade jaoks pole probleemiks kord-paar nädalas seda osta. Arvan, et minu tutvusringkonnas umbes pooled tarbivad tihedamini ja pea kõik on vähemalt proovinud. Kangemat kraami on katsetanud vähesed.
Kel tahtmist ja tutvusi on, saab doosi kätte ühe telefonikõnega. Kui minul tekiks isu, saaks ma helistada paarile tuttavale, kes võtaks ise müüjatega ühendust. Minu lähematest sõpradest keegi ise ei müü, sest kardavad vahele jääda. Ja päris võõrastele ei müüda ka!”
Janne (17): “Enam ei ole väga lihtne kanepit kätte saada, paar aastat tagasi oli kergem. Minu teada seda ei liigu enam väga palju ja kallis on see ka. Aga kui sa tead kedagi, kes teab kedagi, siis muidugi saab. Mul on üks hea sõber, kes teeb ise päris palju, vahepeal müüs ka, õnneks nüüd tuli mõistus pähe. Aga kanep on ikka suhteliselt laialt levinud. Ma arvan, et umbes 70% minu sõpradest on proovinud ja osad tarvitavad tihedamini. Töökaaslastest, kellest paljud on samuti alaealised ja kellega mina lähemalt suhtlen, on ka umbes pooled teinud või ostnud.”
Marko (17): „Pole mingi mure kanepit saada ja mu meelest kõik teevad seda ka. Jumala vabalt on võimalik osta. Tänaval vast päris ei müüda, aga peab õigeid inimesi tundma. Sõpradele müüakse, võõrastele mitte.”
Liis (25): „Kui ma keskkoolis käisin, oli meie koolis üks kindel kamp, kes kanepit levitas. Nad otsisid endale nooremate seast uusi „kliente”, jagades kanepit odava raha eest koolipidudel ja pärast tundide lõppu kooli taga pargis. Mina ei suitseta ega ole elus ühtegi narkootilist ainet proovinud, kuid pea igal peol või koosviibimisel paneb keegi pläru ette või võtab vähemalt jutuks, et hull kanepi-isu on, kas keegi teab, kust saaks… Mõned mu sõpradest alustasidki tänu sellele, et tüübid koolis neile esimesed mahvid proovida andsid. Miks nad seda nüüd edasi teevad, mina ei tea. Ütlevad lihtsalt, et fun! Võib-olla tõesti. Täiskasvanud inimesi ma ju ju keelata ei saa, oma asi, kuidas nad end mürgitavad, aga kui mõnel alaealisel pläru ees näen, kutsun politsei.”
