Ebameeldiv hingeõhk lapsel
Ebapiisav hoolitsus suuõõne eest. Kui ebameeldiv lõhn säilib ka päeva jooksul, pole välistatud, et see on tingitud ebaõigest suuhügieenist. Lõhna põhjuseks on hambakatt, mis tekib olenemata hammaste hulgast. Stomatoloogid on arvamusel, et laps peab hambaharjaga tutvust tegema õige pea pärast esimese hamba ilmumist.
Väikelapse hammaste pesemine on keeruline protseduur. Sageli ta lihtsalt veab harjaga mööda hambaid, mõistmata, et neid tuleb ka puhastada. Veenduge, et laps peseb hambaid kaks korda päevas, vähemalt kaks minutit korraga. Kusjuures ei pese mitte üksnes esimesi, vaid ka tagumisi hambaid ning ka hambavahesid. Vanemat last tuleb õpetada iseseisvalt kasutama hambaniiti, kuni 3-4-aastast tuleb aidata.
Kaaries. Sel juhul kogunevad laguproduktid haigesse hambaauku, tekitades ebameeldivat lehka. Kas vaatasite hoolega üle lapse suu ning ei märganud hammastel mingeid kahjustusi? Suurepärane, ometi ärge lükake edasi visiiti hambaarsti juurde. Lõhna võivad tekitada igemepõletikud: stomatiit, gingiviit ja parodontiit, mis kõik vajavad ravi.
Võõrkeha ninas. Kui suust tuleb mädast lõhna, ninast aga tilgub paks ja roheline lima, võib arvata, et laps on endale ninna toppinud mingi väikese asja — nööbist kuni puuviljatükikeseni; hiljem aga unustanud selle. Laps võib kurta, et ninas on vastik tunne ning aevastada. Kiiresti tuleks pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole või lähemasse traumapunkti.
Ülemiste hingamisteede haigused. Halb lõhn tuleb suust ka angiini puhul, mis võib olla äge või krooniline. Mäda ja katt mandlitel ning neelu tagaseinas lausa kihisevad mikroobidest, mis põhjustavadki halva hingeõhu. Tugev lõhn tekib ka adenoidide ja krooniliste bronhiitide puhul. Võidelda haigustega ning nendest tuleneva hingeõhuga aitavad mitmesugused füsioteraapiaprotseduurid, loputamised ning inhalatsioonid.
Häired seedetrakti töös. Gastriidi, seedehäirete ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul tekib suurenenud happesuse tõttu suhu hapu lõhn, mis meenutab pärmitainast. Iseloomulik „maksa” lõhn on üks hepatiidi tunnuseid. Ammoniaagi lõhn võib viidata tõsisele neeruhaigusele. Atsetooni lõhn — glükoositaseme häiretele veres. Sellistel juhtudel tuleb last arstile näidata, eriti siis, kui kaasnevad ka teised nähud — iiveldus, oksendamine, nõrkus, peapööritus.
Düsbakterioos. Enamasti annab see haigus endast üpris ilmekalt teada, põhjustades kõhuhädasid ning tekitades tormiliselt gaase. Kuid paljudel juhtudel möödub see peaaegu ilma sümptomiteta, andes endast märku vaid halva isu ning ebameeldiva hingeõhuga. Tingimata on tarvis teha vastavad analüüsid. Bifidopreparaatide tarvitamine ning vastav dieet aitavad haigusest ja sellega kaasnevast halvast lehast lahti saada.
Nina limaskesta krooniline põletik. Halb hingeõhk käib koos ka allergilise riniidiga. Limaskestal moodustuvad koorikud, nina on kinni ning ninasõõrmed veidi laienenud. Pärast konsultatsiooni kirjutab arst välja tilgad ja pihustid, mis niisutavad nina limaskesta.
Stress. Kõikvõimalikud tugevad emotsioonid (lasteaed, halva ilma tõttu loomaaeda minekust loobumine jne ) põhjustavad suu kuivuse ning sellega kaasneva ebameeldiva lõhna. Kui laps närveerib, pakkuge talle juua puhast vett või andke imeda midagi haput (sidrunilõik). Hape kutsub esile ohtra süljeerituse, mis aitab ebameeldiva lõhnaga hüvasti jätta.
Toiduga patustamine. Isegi üsna väike kogus sibulat või küüslauku, kapsaroad, rasvased lihatoidud ning suurem osa juustusorte võivad endast märku anda ööpäeva jooksul pärast söömist. Võib ka olla, et laps saab liiga vähe vedelikku.
Alalist ebameeldivat hingeõhku ei tohi mingil juhul ignoreerida. Paljudel puhkudel on see esimene hoiatusmärk, vahel aga tõsiste haigestumiste tagajärg. Pidev halb hingeõhk — isegi teiste probleemide puudumise foonil — on põhjus lastearsti poole pöördumiseks. Alla 7- aastastele lastele ei tohi pakkuda hingamise värskendamiseks mõeldud pihusteid ega kompvekke.
