“Hirmu tekitas see, et laps hakkab sagedasti haigestuma, ja see, kuidas ta elumuutusega harjub. Veel kartsime, et kuna lasteaiapäev on väsitav, muutub muidu rahulik laps närviliseks. Arvasime ka, et magama jäämine ning söömine võib algul raske olla,” mäletab Lea. Õnneks ei olnud asi kaugeltki nii hull.
“Kerge haigus on Kristoferil kallal olnud vaid paaril korral, magamisega ei tekkinud üldse probleeme. Söömise kohta kuulsin õpetajalt küll igal õhtul, et Kristofer sõi ainult mõne ampsu. Ka kodus sõi ta sel ajal tavalisest vähem. Eks see tegi muret küll,” tunnistab ema. “Kuna ta oli aga endiselt rõõmsameelne, üritasime söögimure mõneks ajaks unustada. Õigesti tegime — nüüd on isu tagasi.” Lasteaias söömine oli lapsele algul lihtsalt võõras. “Ta ei olnud enne teiste lastega koos söönud, samuti võttis aega uute toitudega harjumine. Eks oli söömine ka see, mille kaudu Kristoferi elumuutustega kohanemise pinged väljendusid. Tuleb ise olla rahulik ja anda lapsele aega harjuda,” arvab Lea.
Alljärgnevalt soovitusi, kuidas muuta algav lasteaia- või sõimeelu mõnusamaks ning kohanemine kergemaks.
Loo positiivne side
Aita kohaneda valutult
Nõu annab lasteaiapsühholoog Viktoria Saat.
Mida lasteaeda kaasa võtta?
Kirjuta/kleebi/õmble riietele jm isiklikele asjadele lapse nimi. Püüa osta riided ja jalanõud, millel oleks paelte ja nööpide asemel takjakinnised ning mis ei oleks nii väikesed ja kitsad, et lapsel on ise võimatu jalga saapasse või kätt varrukasse saada.
Kindlasti küsi vajaminevate asjade kohta ka õpetajalt, sest lasteaedades võivad nõudmised erineda.
