Keskealine ema: mida teha, kui mu tütrest on saanud naiivne tibi?
Varem mängis Barbiedega, nüüd on ise Barbie
Ma olen tõsiselt mures. Olen alati irvitanud, kui televisioon näitab sarju rumalatest tibidest. Võtkem või supermodellisaate taolised programmid, kus neiud äärmiselt rumala mulje jätavad. Nüüd on aga nii läinud, et mul endal on kodus taoline neiu. Kasvatan teda üksi ja ta on mu ainus laps. Väiksemana oli ta armas nagu iga teine laps, eelistas nukulikke kleite ja mängis Barbidega. Nüüd on ta 16 täis ja räägib vaid uutest moetrendidest ja poistest. Seda muidugi sõbrannadega. Mina olen tema jaoks kui tühi koht. Näen vaid kõrvalt, kuidas ta solaariumi tõttu oranžpruuniks on läinud, juuksed värvimisest ja sirgendamisest imeõhukesed on ning seelikud aina lühemaks jäävad. Paaniliselt jälgin kõrvalt, et ega ometi ta kaalu jälgima ei hakka. Õnneks on meie suguvõsas geenides selles osas head, et olemegi loomulikult saledad. Tütar sööb õnneks palju, lihtsalt ei lähe paksuks.
Raamatute asemel Facebook
Aga jutt ja põhimõtted on minu jaoks kohati kummalised. Ma üritan teda ärgitada lugema ja pakun välja teatriskäike. Kuid teda see ei huvita. Kui ta ka õhtuti kodus on siis istub Facebookis või msnis. Tal on nii palju kreemipotsikesi ja meikimistarbeid, et poolte nende funktsiooni ma ei teagi. Ma tean, et ta on käinud ka valedokumendiga ööklubis. Juhtusin pealt kuulma, kui ta seda sõbrannadega arutas. Loomulikult noomisin, kuid tema seletas vastu, et ta näebki välja nagu täisealine ja on ka taolise mõtlemisega. Et temal suva, mis ma arvan. Koduaresti ta panin, kuid kasu sellest polnud. Ega igavesti teda ka kodus hoia. Ja ma ei jõua ka kogu aeg kontrollida, kas ta läheb lihtsalt sõbrannade juurde sünnipäevale või kuskile peole.
Mu tuttavad on mu kurtmise peale küsinud, et miks ma selle jaoks siis tütrele üldse raha annan. Ma eriti ei annagi. Loomulik, et taskuraha pean oma ainukesele lapsele ikka andma, aga kindlasti ma ei larista. Tütar käib suviti ühes kohvikus tööl ja teenib päris hästi. Lisaks on ta osalenud ka mõnedel pildistamistel paari reklaami jaoks.
Sai modellisaatest korvi
Ma olen aru saanud, et ta isegi mõtleb, et võiks modelliks saada. Et on piisavalt pikk ja sale. Mul oli tahtmine teda sakutada, kui kuulsin, et ta käis ka selle Eesti supermodellisaate eelvoorus. Mulle ta muidugi ette ei öelnud. Läkski lihtsalt kohale. Sai mingisse vahevooru edasi. Siis ta mulle sellest rääkiski. Käratasin, et ta ei lähe sinna. Kollane meedia teeb temast klouni. Ja ta käib ju ka koolis, siis pidanuks ta koolist kuu aega puuduma. Tütar mind ei kuulanud ja läks ikkagi järgmisse vooru kohale. Ma olin tol päeval tööl. Hiljem tulin koju ja istus punaste silmadega arvuti ees. Viimaks ütles, et teda ei olnud ikka valitud — kohtunikele ei meeldinud, et tal on võltspäevitus ning nahk meikimisest kulunud. Tütar nähvas, et need kohtunikud olid lihtsalt rumalad. Kahjuks see talle mõistust pähe ei toonud, jätkab ikka samamoodi. Esmaspäeval vaatasime koos selle supermodellisaate avaosa. Mina tahtsin pead kinni hoida: kui rumalad neiud. Tütar aga vaatas õnnetu näoga, oli aru saada, et ta tahtnuks ise seal laval finalistide hulgas olla.
Mul tuleb tahtmine nutta. Kas sellise tütre olengi üles kasvatanud.
