Ritso sõnul tuleb selliseid juhtumeid, kui mõnele lapsele ei tulda õigeks ajaks järele, ette väga harva ja need on tõesti erandjuhud. Liivaku lasteaia lapsed on sellistel puhkudel lühiajaliselt alati jäänud koos õpetajaga lasteaeda vanemaid ootama, kedagi politseisse või turvakodusse viidud või sellega ähvardatud ei ole.

"Õpetajatel on iga lapse kohta kaks kontaktnumbrit ning kui ühte vanemat ei saa kätte, on alati võimalik helistada teisele. Ja kui tõesti peaks tekkima olukord, et ühtegi lapse lähedast ei õnnestu tabada, pean mina õigeks, et laps saab jääda oma tuttava õpetaja või juhataja juurde, mitte ei saadeta võõraste inimeste hoolde," selgitab Ritso. Muidugi sõltub ka kasvataja pereelust, kas tal on võimalik laps enda juurde koju võtta või mitte, kohustuseks seda teha muidugi ei saa, kuid peamine märksõna selliste situatsioonide lahendamisel on Ritso sõnul just inimlikkus. Kui õpetaja ei saa last enda juurde võtta, saab ta ju appi kutsuda juhataja ning koos lahenduse leida.

Ta meenutab juhtumit 80ndate aastate algusest, kui üks laps elas koguni kaks päeva tema enda kodus, sest lapse vanaema ja ema ei olnud võimalik kätte saada ning neil oli ilmselt omavahel tekkinud arusaamatus, kes peaks lapse eest sel ajal hoolitsema. Kuid äärmuslikke meetmeid nagu turvakodu või politsei ei käinud Ritso peast kordagi läbi, sest lapse huvides oli niigi ebamugavas olukorras jääda keskkonda ja inimeste juurde, keda ta teab ja usaldab.

Tallinna Haridusametist öeldi Naistekale, et lasteasutute kodukordades on enamjaolt fikseeritud, kuidas sel puhul tegutseda. Aluseks on Karistusseadustiku §172 „Võõra lapse hõivamine“: Noorema kui neljateistaastase võõra lapse salajase või avaliku äraviimise eest isiku juurest, kelle hoole all laps seaduslikul alusel viibis, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kodukord on kinnitatud pedagoogilises nõukogus, selle võib sätestada ka töökorralduse reeglitega.

Lasteasutused püüavad alati siiski esmalt lapse vanemaid kätte saada. Kui tunni jooksul pärast lasteaia sulgemist pole vanemaid kätte saadud, teatab õpetaja sellest juhtkonna esindajale ja kutsub politsei, kes toimetab lapse turvakodusse. Lasteaia töötajatel puudub õigus last ise kusagile viia. Politsei võtab kaasa lapse isikuandmed. Lasteaia uksele jäetakse vanemale teade, kuhu laps saadeti, võimalusel ka kodu uksele või postkasti. Õnneks on sellised juhused olnud üsna harvad.