Esimese klassi laps, kes ei erista kirjutades pikka-lühikest ja nõrka-tugevat häälikut. Kõne on korras ja loeb soravalt ning palju. Kas sellise lapsega on vaja pöörduda logopeedile?

Esimese klassi laps peab suutma eristada ja õigesti kirjutada vaid täishäälikute kolme pikkust. Sulghäälikute pikkusi ei pea 1. klassi laps veeloskama õigesti kirja panna (see oskus võiks tekkida  umbes 3. klassis). Veenduge, kas laps oskab öelda, milline häälik kostub teistest pikemalt, kui talle sõna ette hääldate. Logopeedile Teil lapse pärast pöörduda pole vaja.

Tere, minul on 6aastane poeg, kes vahetab pehmelt kaasaütleva- ilmaütleva käändega.Nt. Läksin emaga poodi - ütleb emada poodi. Mängin sõpradega - mängin sõpradeda jms.Soovitati pidevalt sedasi märkamatult parandada, et isegi, kui ta end minu järel ei korda, siis pikapeale salvestab selle ja probleem peaks aja jooksul kaduma, algul ei pannud ta seda mulle pahaks, ent mida enam teda parandan, seda rohkem ta endast välja läheb. Emana tundub, et see siiski pigem nagu hoopis alavääristaks teda kui läbikukkujat, kui abistaks kõnes. Lõppkokkuvõttes ta vihastab minu segamise peale, ning jätab jutu üldse poolikuks (ei ole vahet, kuidas selle vajalikkust või teguviisi tähtsust talle seletan).

Kindlasti ärge Teie enam last parandage! Kasuks tuleb mõnda aega (paar kuud või rohkem) üldse mitte hääldamise teemat puudutada lapsega suheldes, olla lihtsalt ema. Ja siis, kui laps on „rahunenud” pidevast nö utsitamisest ja parandamisest, lasta professionaalil lapsega uuesti tegelema hakata. Teie laps vajaks kindlasti regulaarseid logopeedi kõneravitunde oma kõneprobleemi „silumiseks”. Enesehinnangu tõstmiseks ei teeks ehk paha ka psühholoogi konsultatsioon. Tasuta psühholoogilisele (ja ka logopeedilisele) nõustamisele saate lapsevanemana registreerida näiteks maakondlikest õppenõustamiskeskustest http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/oppenoustamisteenused/keskused. See, et teised nalja heidavad, tuleks rühma õpetajal teistele rühma lastele selgeks teha (rääkige rühma õpetajatega sellest). Naerda teistsuguse rääkimisviisi pärast ei tohi ei suured ega väiksed.


Poisslaps on 6-aastane ning ei räägi siiani päris selgelt. Vahetab aeg-ajalt sõnades tähti ning mõnede sõnade väljahääldamisega on probleeme. “Tüdruk” on siiani “tügur”, “tekki” on “ketti” jne. Ja kui parandada, siis nagu ei suudagi neid sõnu õigesti järele öelda. Lisaks sellele teeb suhteliselt palju grammatilisi vigu ning põristab r-tähte. 1,5 aastat tagasi pöördusin murega ka logopeedi juurde, kelle hinnangul on olemas palju suuremate probleemidega lapsi, mistõttu arvas, et logopeed lapsega tegelema ei peaks… Ise tegelen nii palju kui võimalik, aga ausalt öeldes r-tähte mina küll selgeks õpetada ei oska. :( Minu arvates on ka l ja n- tähe puhul keeleasend vale. Laps tunneb suurt huvi raamatute vastu, aga tähtede õppimine on raskendatud, sest ta lihtsalt ei tee g,b,d, k,p, t vahel vahet. Samuti ei suuda eristada m ja n-tähte. Enamus ülejäänud tähtedest on juba 3 aastat selged, aga eelpool nimetatud tähti ei saa kuidagi selgeks ja mulle tundub, et üks põhjus on siin ka selles, et ta lihtsalt ei tee neil ka oma kõnes vahet. Kas on mingeid nõuandeid, kuidas sellistest probleemidest üle saada? Lasteaias kahjuks logopeedi ei ole.

Palun pöörduge koheselt ja kiiresti logopeedi poole kõneravitundides osalemiseks. Lugedes Teie küsimust, tundub mulle, et „oma jõududega” Te hakkama ei saa. Kool läheneb. Hetkel on Teie variandid: a) perearsti saatekirjaga tasuta lastelogopeedile polikliinikusse (arvestage pikkade järjekordadega), b) logopeedilisele nõustamisele õppenõustamiskeskusse (vt vastust eelmisele küsimusele), c) tasulisele eralogopeedile.

Kui tavaline on, et täiskasvanud ei oska R-häälikut öelda ja kui tõenäoline on see ära õppida?

R ja S vaeghääldus on kõige tavalisem eesti keeles. Kui motivatsioon on kõrge, on kõik võimalik. Igas eas.

  1. klassi poiss loeb korralikult, räägib korralikult, aga kirjutab täiesti valesti. Igasugune keeletunnetus puudub, ajab segamini sulghäälikuid, jätab tähti vahelt ära. Ei tee vahet Õ ja Ö tähel, näiteks sõna tööõpetus kirjutab tõõpetus ja ei saa aru, miks sinna kolmanda õ veel peaks kirjutama. Saarlane ei ole, mõlemad vanemad eestlased. Samuti ei taju häälikute pikkusi, sõna õelus kirjutab õeelus näiteks, kuna seda hääldatakse ju pikalt. Kas vajab logopeedi abi või nihkub keelereeglite õppimisega asi ise paika? Koolilogopeedi poolest ta igatahes ei kvalifitseerunud tema juures käima, aga meil on mure, mis saab siis, kui etteütlused algavad…

Pöörduge küsimusega isiklikult koolilogopeedi poole. Ta oskab kindlasti konkreetselt ja pikemalt nõu anda. Sulghäälikute ja 1. kl kohta vt eelnevatest vastustest. Kui laps jätab häälikuid vahelt ära (sõnas „õelus” pole tegemist häälikupikkusega, vaid täishäälikuühendiga, mis kirjutatakse alati ühekordselt - reegel!), siis pole tegemist häälikupikkuse tajumise vigadega ja seetõttu koolilogopeed teda enda tundidesse ei võtnudki. Tegemist võib olla enesekontrollioskuse puudulikkuse või tähelepanematusega. Õ ja ö segistamine on küllaltki tavaline 1. klassis. Küll koolilogopeed aitab!

  

Tere! Mure selline, kas oskate soovitada, kuidas panna laps (6 aastat, poiss) aeglasemalt rääkima? Oleme käinud ka logopeedi juures, kes arvas probleemiks selle, et ema ise kiiresti räägib ja mure peaks lahenema kui ema hakkab aeglasemalt rääkima. Proovitud, ei toimi. Poiss on muidu rahulik, sotsiaalselt aktiivne, meeldib mängida nii rahulikke mänge omaette kui aktiivseid spordimänge teiste lastega, saab suheldud ja ennast põhjalikult väljendatud aga tihti proovib seda teha liiga kiiresti ja siis jooksevad sõnad üksteise sisse. Ehk on mingeid harjutusi, mis aitaks kaasa laps aeglasemalt rääkima panna. Tänan!

Kui pikka aega Te pere siseselt aeglasemat kõnet praktiseerisite? Miks ei toimi? Analüüsige mittetoimimise põhjuseid. Kiirkõne kuulub kõne sujuvuse probleemide alla ja aitab ikka ainult kõneteraapia logopeedi juures. Soovitan minna logopeed Maret Jahu konsultatsioonile.


Minul selline küsimus: nimelt meie lasteaias pole eesti logopeedi-polevat tööd pakkuda (eesti-vene sega lasteaed). Aga nüüd kui minul laps 6-ne (eestlane,juulis saab 7) ja endiselt ei tule välja sõna “ütlema, mõtlema“tulevad “üklema, mõklema” no ja ürita ja ürita ning laps leiab hoopis lihtsama vastupanu tee ja ütleb hoopis “ütlema” asemel “rääkima”… ühesõnaga kiirelt mõtleb teise mooduse kuidas edasi anda seda, mis mõtles…

Aga kuidas saada need sõnad õieti?

Teil tuleb kindlasti logopeedi poole pöörduda lapsega. Äkki saate samuti abi õppenõustamiskeskusest: http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/oppenoustamisteenused/keskused. Enne kooli peab kõne korda saama!


1.       Kas peaks minema 3 a 10k poisiga logopeedi juurde kui ütleb Õ-tähe asemel Ö-tähe. Ei ole saarlased.

Ei ole kiiret. Hääldage enda kõnes Õ-d selgelt ja puhtalt (naeruse suuga), suure tõenäosusega õpib laps Teie pealt selle hääliku ära.