Pärast kaheaastast kuramaazhi abiellus paar 1905. aastal Püha Patricku päeval. Pruudi andis peigmehele üle Eleanori onu - president Theodore Roosevelt. Kuigi president tegi ettepaneku korraldada pulmad Valges Majas, lükkas pruut ettepaneku tagasi ja paar abiellus koduses New Yorgis. Hilisemas biograafias väljendas Eleanor rahulolematust selle üle, et kuulus onu jättis paari nende pulmapäeval varju.
Aastaid hiljem 1932. aastal valiti Franklin Roosevelt Ühendriikide presidendiks ning ta püsis selles ametis surmani 1945. aastal, teenides riiki kauem kui ükski teine president ja hoolimata sellest, et poliomüeliit oli aheldanud ta tooli külge.
Eleanor Roosevelt andis esimese leedi staatusele uue sisu. Ta nõustas abikaasat avalikult ning oli väga toimekas. Dünaamilised ja ettevõtlikud Rooseveltid suutsid tuua riigi välja suurest majanduskriisist ja Teisest maailmasõjast. Võimalik, et see oli 20. sajandi Ameerika tähtsaim abielu.
Ajalugu näitas, et Franklini ja Eleanori abielu ei põhinenud mitte niivõrd romantilisel tundel kui ühisel kirel sotsiaalse õigluse ja Ameerika rahva heaolu vastu. Onu Teddy võis nad ju pulmapäeval varju jätta, aga Franklin ja Eleanor püsivad kõigutamatult Ameerika ajalooraamatutes.