“Aga nüüd on mu tütrest kasvanud samasugune tööhull, ta sõidab diplomaadina mööda maailma ja ei saa oma lastega iga päev koos olla. Kõik kordub uuel ringil. Kui sa midagi teed, pead sa seda täiel rinnal tegema, mitte poolikult,” räägib naine.


Kas teil on oma lastelastega rohkem aega tegeleda, kui aastaid tagasi oma tütrega?


Jah, ma tahan näha, kuidas lapsed kasvavad. Omal ajal sõitsin pidevalt ringi ja ei näinudki oma tütart kasvamas. Oi, mu lapselapsed on parajad marakratid ja ma pole ju ka normaalne vanaema. Kui teised on nädalavahetustel vabad, siis nende vanaema on tööl. Nad on harjunud, et saame kokku rohkem koolivaheaegadel. Siis nad tulevad hea meelega, sest neil on vaba põli ja keegi neid ei kasvata. Kodus neid kasvatatakse, mina annan neile vabadust ja lasen neil olla. Mängime ka lauamänge ja oleme loomaaia risti-põiki läbi käinud. Üks käib kolmandas klassis ja teine läheb järgmisel aastal kooli. Kasutan võimalust nendega aega veeta, sest läheb aastaid mööda ja siis nad lõpuks ehk ei tahagi tulla. Oma elu tuleb peale.

Kas teist võiks saada kunagi ka traditsiooniline vanaema, kes kindaid koob ja imehead õunakooki küpsetab?


No ainus asi, mida ma juba praegu teha oskan, ongi imemaitsev õunakook! Ma ei tea, ma olen alles nii noor. Vaatame, mis toimub, kui läheb veel kümme aastat mööda. Vanasti ma küll väga palju kudusin ja heegeldasin
Loe pikka intervjuud Pealinnast!