Brigitte Susanne Hunt: kui mehel on vaja naise keha kritiseerida, siis tal on endal midagi puudu!

 (102)

Brigitte Susanne Hunt: kui mehel on vaja naise keha kritiseerida, siis tal on endal midagi puudu!
Brigitte Susanne HuntFoto: erakogu

Iga naine tahab olla ilus — paljud naised arvavad, et ilu ja õnn on võrdeline kehamassiindeksiga. Ei ole.

Vaatasin Radari saadet toitumishäiretest, kus räägiti söömishäirete all kannatanud naistest nii välismaal kui ka Eestis. Vaatasin enda ümber ringi. Iga päev bodyshame’itakse kuulsuseid. Jõusaalis on tüdrukuid, kes teevad kaks trenni ja kardio järjest eesmärgiga veel peenem olla. Minu ümber on sõbrannasid, kes ütlevad, et nad võiksid peenemad olla — ka need, kes on ligi 50-kilosed.

Tüütu klišee, aga päriselt ka, keegi normaalne inimene ei huvitu su kehamassiindeksist. Ma olen kuulnud mehi (ja naisi) pilte vaadates ütlemas, et "See tüdruk on fatass” või “Appi, see tüdruk läheb voodis katki” või “Appi, see tüdruk on nii paksuks läinud!” või “Appi, mis tselluliit tal on, kuigi ta on ise 20ndates!” või “Omg, mul tööl ka kõik räägivad, kui põrssaks ta läinud on!”.

Kui mehel on vaja naise keha kritiseerida, siis tal on endal midagi puudu. Sellised ütlemised mõjutasid minu enesehinnangut. Samamoodi, kui nägin sotsiaalmeedias palju peenemaid ja lihastes naisi, kelle piltidel on tuhandeid laike, mõtlen, et miks mina nii vormis ei ole.

Ma olen näinud palju erinevaid dokumentaale, nii Eesti kui ka välismaa omi, kus räägivad nii ülekaalulised kui ka alakaalulised naised, keda seob üks — toitumishäire. Tihtipeale ei ole toitumishäiretega naiste kõrval “õigeid” mehi.

Loe veel

Seotud lood:

Õige mees ei ole see, kes bodyshame’ib teisi naisi või oma naist. Õige mees hoolib, et naine oleks õnnelik ja tervislik. Õige mees aitab naisel iseennast armastada, kui naine on unustanud ennast armastada. Kui naine piinab ja näljutab end, siis on mehe roll meelde tuletada, et naisel on ilus keha. Muidugi ei saa ennast defineerida mehe arvamuse kaudu, aga mind aitas see, kui mu peika ütles mulle, et mul on ilus keha. Ma ise arvasin alati, et võiks viis kilo ikka veel peenem olla — “kurat, seal on pekki ja kõhulihased võiks trimmis olla…” Ma ei ole kunagi kuulnud oma peikat kritiseerimas teiste naiste kehasid.

Mees, oska märgata, kui su naine on pinges, kui ta sööb liiga vähe või tal seonduvad toitumisega pinged ja ta jookseb peale kolme kartulikrõpsu trenni. Õigemini, see ei peaks olema ainult mees, kes märgata võiks. Ka usaldusväärsed sõbrannad ja perekond saab palju ära teha. Sina, kellel meest ei ole… pole vajagi, kui pole õiget veel leidnud! Loe raamatuid, käi meeldivates trennides, mine ülikooli, vaata filme, õpi kokkama ja kuula oma keha. Ära keela ja vihka end peale “valet” toitu. Ükski mees pole mind sellepärast rohkem armastanud, kui ma kolm kilo kergem olin.

Mul on olnud elus erinevaid faase, mis puudutab toitumist.

Kalorite lugemine. Söön päevas 1300 kalorit, panen kõik äppi kirja ja kui söödud kogus ületab “lubatut”, siis vihkan end, tunnen end läbikukkununa ja jooksen spordisaali ennast piitsutama. Sõin igavat toitu ehk kodujuust ja tomatid või aurutatud köögiviljad. Vahel sõin üheks toidukorraks ainult smuutit. Sellist ranget dieeti suutsin pidada umbes neli päeva, siis jälle murdusin, sest mu keha ei saanud piisavalt energiat ega maitseelamusi. Päev peale binge’i ehk pitsat, küpsiseid, jäätist, lihapalle, juustu ja koolat, peale viite tuhandet kalorit, võtsin end jälle “kokku”. Surnud nõiaring.

Maggi dieeti, mis koosneb valgust ja puuviljadest, tegin mitu korda uuesti ja kaalusin lõpuks 56 kg. Mu õhtusöök oli tihtipeale üks puuvili või beebitoit. Ja ma ei olnud ikka õnnelik. Selleks, et mu kõht ei oleks tühi ja ei tekiks isud, hakkasin tegema suitsu kommide asemel.

Sõin ka hästi palju valku. Atkinsi dieet on sisuliselt sarnane. Valgupulbrid, munavalk, valgubatoonid, kana-kala-kodujuustu iga päev. Ainus, mida mina tundsin, on nälg ja kõhukinnisus. Ma ei olnud peale söömist rahul, mul ei olnud kõht täis, mind ahistas see “seda tohin, seda ei tohi ja see on liiga süsivesikune” suhtumine.

Treenisin nagu hullumeelne. Iga päev viis km jooksu ja vähemalt neli korda nädalas jõusaal. Isegi hommikul peale pidu käisin trennis. Trenn oli tasaarveldaja, mitte hea enesetunde allikas, mida see nüüd minu jaoks on. Joo ennast täis, siis ei ole nii suured isud või mine õhtusöögi asemel magama.

Olin umbes kuu aega taimetoitlane eesmärgiga, et peaksin rohkem sööma kalorivaeseid toite.

Minu tuttavate seas oli ka neid, kes tarvitasid kõhulahtisteid, oksendasid peale toitu või olid anorektikud, kes tellisid ühe terve sushimaki asemel paar väikest sushit.

Ära loe kaloreid ega süsivesikuid. Ära näri läätsesid või rasvatut kodujuustu või paljast kurki. Elu keerleb ümber elamuste. Unusta mingid lollakad ebatervislikud toitumiskavad ja saada perse need treeningprogrammid, mille puhul sageli on neid promovad pildid töödeldud või sekkunud kirurg.

Ära taha saavutada kellegi teise keha. Võta suhtumiseks: mul on minu keha ja see on minu jaoks kõige ilusam!

Usu mind, ma olen päriselt õnnelik juba kaua aega, sest ma oskan elust ja oma kehast rõõmu tunda. Minu puhul aitas eneseusule kaasa just see, et ma tegelesin karjääriga, ülikooliga ja leidsin endale hobid — lugemine, meikimine, filmindus. Sain muuhulgas tuntuks ja olen eeskujuks paljudele. Selle asemel, et tunda pinget olla veel peenem ja teistele rohkem meele järgi, teadvustasin endale, et mitte keegi ei armasta mind vähem ega rohkem minu kaalust sõltuvalt.

Kuula oma keha, vali pakendite ja rämpsu asemel see, mis on sinu jaoks maitsev ja tervislik. Arenda end sisemiselt. Käi trennis, kui päriselt tahad. Ja vali enda kõrvale kaasa, kes toetab sind ja tuletab sulle meelde, et tema armastab sind isegi siis, kui sina iseennast ei armasta. Saada pikalt need kutid, kes sind, sinu keha või teiste naiste kehasid maha teevad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare