DELFI miniDOK: Kai, pime naine, kellelt võib vabalt teed küsida

Kai Kuusk on Kilingi-Nõmmel elav 30-aastane tegus ja rõõmsameelne naine. 5-aastaselt diagnoositi tal suhkruhaigus. Juba kolm aastat on Kai olnud “puhta pime“ — nagu ta ise enda kohta ütleb.

Kail on juhtkoer Janet, kes on labradori retriiver ehk siis selle tõu esindaja, kes on algselt aretatud veekoerteks, veest saagi toojateks. Janet ei taha aga vett nähagi — kui ta meie kohtumispäeval näeb, kuidas vihma ladistab, tõmbub ta täitsa mossi. Kai see-eest on lõbus ja nalja saab meil palju. Kui ma tahan Kai käest küsida, et kas talle tullakse tihti abi pakkuma, küsin kogemata hoopis, et kas temalt tullakse tihti abi paluma. Kai naerab ja ütleb, et eks ikka küsitakse vahel teed.

Eks see küsimus oligi vist hoopis väike freudian slip (e.k freudistlik libastumine — kuulsa psühhoanalüütiku Sigmund Freudi järgi nimetatakse nii seda, kui inimene eksib sõnadega, aga tegelikult on see, mis ta välja ütleb, palju täpsem/ausam/õigem, sest räägib alateadvus). Saan aru, et see oligi õige küsimus — Kai pakub rohkem ise abi, kui seda vajab. Vahel lihtsalt on nii, et pime näeb rohkem kui nägija…

Kui Tiit kaamera kinni pani, rääkisime Kaiga veel mõnel teemal, muu hulgas tuli juttu pulmadest ja laste saamisest, postidest ja blondiinidest — sellest saad lugeda Eesti Päevalehest, SIIT.

Kui tahad Kaist veel rohkem teada, siis ta peab ka blogi, mille nimi on “Kai pimeduses kobamas” ja mis asub SIIN.

Kai on ka Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu juhatuse esinaine. Selle ühingu eesmärgiks on nägemispuudega inimeste integreerimine ühiskonda. Vaata SIIT.