Evelin Ilvese mõtisklus: Eesti on vikerkaare kodu, kus inimesed naeratavad silmadega

Esileedi Evelin Ilvese kolumn Kodukirjas räägib seekord igavesest igatsusest ning on suunatud kõigile, kes plaanivad Eestist lahkumist või on juba lahkunud.

“Üks Eesti tüdruk ihkas suurlinna tulesid,” alustab Ilves ja kirjeldab naist, kel mehe, laste ja töö kõrval oli ikkagi rahutus hinges — äkki on mujal parem? Naine kolis välismaale suurlinna ja ei läinud kaua, kui koduigatsus hinge puges.

“Ta sai aru, et igatseb tühjust ja aeglast elu, tagasihoidlikke naeratusi ja maadligi maju. Selleks, et mõista, kui suur väärtus on maal ja ruumil ja vaikusel, pidi ta minema sinna, kus miljonid üksteise peal pisikestes sahtlites elasid. Ühtäkki mõistis ta luksuse tõelist olemust ning seda, et see ei peagi olema kallis hinna mõttes,” kirjutab Ilves.

Koju sõites ütles jutustuse peategelane piletimüüjale, et Eesti on seal, kus aega on veel rohkem kui raha ning maad ja loomi on enam kui inimesi. Seal on vikerkaare kodu, kuis inimesed naeratavad silmadega. Ka külmade raskuste kiuste.