Gootinaise elufilosoofia: mis on olulisem, kas mees või oma närvid?
„Kõige pikem paus meestest ja seksist on olnud neli ja pool aastat. Keskendusin tol ajal oma tööle, milleks on modelliamet kunstikoolis,” räägib Maris. Vahel venivad tööpäevad suisa 14 tunnisteks ja nädalas tuleb poseerida kuuel päeval. Tasu selle eest laekub modellile 300-700 eurot kuus. Maris on nii julge, et laseb end alastigi maalida. Tema sõnul aitas kunstnikele enese näitamine üle madalast enesehinnangust. Veelgi tõstis eneseusku täiskasvanuea saabumine ning rahaliste võimaluste avardumine. „ Gooti stiili avastasin ligi 20 aastat tagasi. Minu silmis on gooti stiil ja selle alla kuuluvad stiilid Gothic Lolita, Steampunk ja Victorian goth väga naiselikud ja erilised,” avab Maris teemat. Selle elustiili viljelemine on kallis lõbu ja uuena maksavad kleidid sadu eurosid. Pruugituna võib õnnestuda ka 30 euroga väärt riietusese soetada. Marise üks lemmikuid on punane nahkkostüüm, millega teda vahel linnas laineid löömas näha õnnestub.
"Miks sa nii kole oled?"
Suhtumist oma ekstravagantsesse stiili on naine näinud seinast seina. „Mina ise teen tänaval inimesele komplimendi, kui ta mulle meeldib ja äge välja näeb,” tunnistab gooti. Selle tõestuseks siristab ta möödajalutavale tätoveeritud noormehele, et tal on kenad maalingud. Noormees naeratab õndsalt ja tänab. Maris ise on kuulnud enda kohta erinevaid fraase: „miks sa nii kole oled?”, „jõkke ei taha hüpata?” ja „miks sa musta kannad?”. Talle meenub ühe vanaproua kiitus, kes leidis tumeda naise hoopis armsa olevat ja seda ka lahkelt välja ütles. „Tavaliselt näen inimesi, kes lihtsalt vahivad silmad punnis või pobisevad midagi enda ette,” tõdeb ta. Maris ei käi väga tihti väljas ja seega ei kuule ta just tihti laitmist ja kiitmist.
Hiljuti täitus üks Marise suur unistus — ta sai kaherattalise armukese võrra rikkamaks. Uhke mopeed on nüüdsest naise uus truu sõber. Sellega unistamine ei piirdu ning järgmisel aastal tahab ta mõnele kallile välismaal toimuvale metalfestarile minna.
Vahepeal tuleb Marisele peale tigedusehoog ning siis ärritavad teda kõik, kes vähegi tibide alla liigituvad. Nimelt on tabanud gootit uue härraga suhtesse astudes pidevalt olukord, kus sünge maitsega naine vahetatakse välja vähe helgema vastu. „Ju nende bimbodega on kergem hakkama saada ja juttu ajada,” arvab ta fenomeni selgituseks.
Valus minevik
Meestega Marisel eriliselt vedanud pole ning paar aastat lasi ta härra rusikatel enda kehale viga teha. Põhjuse kätte käiku laskmiseks leidis tugevam pool käigupealt ning elas oma armukadedust mõnuga välja. Naise sõnul ei tohtinud tal lõpuks ühtegi sõpra olla ning kodus pidi ta viibima mehega samal ajal. Siis olevat kaasal hea mugav — naine kandis muudkui toitu talle ette ning lahutas meelt. „Otsus vägivaldsest mehest lahku minna küpses mu peas pool aastat. Kui ta lõpuks lihtsalt niisama lambist kallale tuli, sai mul mõõt täis.” Marise hinnangul on lastega naistel seda otsust raskem teha. Tema arvates oleks lastele kindlasti parem, kui nad ei peaks vägivallatsemist pealt nägema ega kuulama. Laste heaolu peab naine tähtsamaks kui kaassõltlaseks olemist ja lootmist, et selline mees muutub. „Ei muutu. Leiab uue ohvri ja käitub samamoodi edasi,” kinnitab kunagine vägivalla ohver.
"Mees ise tahab ainult seksi või on ebakindel"
Maris ütleb end olevat katkine naine ning nendib, et uusi meestuttavaid tema lahti kodeerimine ei huvita. „Mees ei viitsi kuulata minu mineviku kohta ja sellest rääkimata on mul raske teda usaldama hakata.” Nii lepibki ta viimased kolm aastat suhte asemel hoopis tutvumislehelt leitud härra külastustega. Vahepeal kohtutakse kuus mitmel korral ja mõnikord kestab suhtluspaus suisa pool aastat. Visiitsuhtest saab naine enda sõnul teadmise, et on kellelegi kasvõi kord kuus hea kaissu võtta. Viimased kaks kuud pole Maris kaaslast kohanud ja enda hinnangul ei tunne eriti puudust ka. „Mingid tunded on minul nagunii, aga mees ise tahab ainult seksi või on ebakindel. Seega otsustasin jätta asja sinnapaika ja keskendun pigem peagi algavale kunstikooli tööhooajale,” räägib Maris. Uusi mehi ta oma ellu ei soovi, kuna puudub huvi sama ringi uuesti läbi käia.
Marise ootused kaaslasele polegi teab mis ulmelised. „Võiks olla sarnane muusika- ja filmimaitse. Minu lemmikartistid on Metsatöll, Iron Maiden, Rammstein ja Judas Priest,” loetleb raske muusika austaja. Kõigi eelmainitute kontsertidel on tal õnnestunud osaleda ning Metsatöllu „Oma laulu ei leia ma üles” esitamise ajal on naine neljal erineval kontserdil lavale kaasa laulma julgenud minna. Esimesel korral värisesid jalad korralikult, kuid edaspidi läks julgus aina suuremaks.
Oma elu juures peabki Maris oluliseks eneseületamist ning julguse kasvu. Sinna alla paneb ta ka julguse olla pigem üksi, kui halvas suhtes. „Eks ma olengi ilma kloostrita nunn,” muigab ta lõpetuseks.
