Juured ja oksad

On olemas lapsi, kes välimuselt on lausa inglid, kuid millegipärast lähevad nende kasvatajad ja õpetajad enneaegu halliks. Jackie kasvas üles hulljulge võrukaelana ning tema guvernandid vahetusid tihemini kui aastaajad. Vanemad armastasid teda meeletult - eriti isa. John Vernon Bouvier oli erakordselt koloriitne kuju. Sõbrad kutsusid teda tema otsekui nahka sööbinud päevituse tõttu Mustaks Jackiks. Tulevase Valge Maja perenaise isal oli nõrkus kaunima sugupoole vastu, kes talle - mis seal pattu salata - samaga vastas. Lisaks kirele naiste vastu, oli ta ka kirglik hasartmängija, mistõttu suutis mängleva kergusega vanaisa ja isa poolt pärandatud soliidse varanduse läbi lüüa.

Jackie ema, rafineeritud ja auahne Janette Bouvier pigistas kaua aega oma mehe tempude ees silmi kinni. Lõppude lõpuks katkes siiski kannatus - 1936 aastal lahkus ta koos kaheksa-aastase Jackie ning tolle noorema õega. Nädalalõpud veetsid tütred koos isaga, kes neid siis piiri pidamatult hellitas.

Möödus aeg. Vahetanud mitmeid erakoole, astus Jackie New Yorgi osariigi privilegeeritud Vassari kolledzhisse. Ta õppis üpris edukalt tundma Shakespeare´i, prantsuse kirjandust, keeli ja kunstiajalugu. Eriti muljetavaldavad olid aga tema edusammud suurilma elus. Neiu veetis sageli nädalavahetusi koos Yale´i ja Princetoni ülikoolide aristokraatidega.

Must Jack, kes tundis meeste maailma mitte ainult kuulujuttude kaudu, oli tõsiselt mures. Ühes oma läkituses tütrele kirjutas ta: "Naisel võib olla raha, ilu ja mõistust, kuid ilma reputatsioonita pole ta midagi". Toetudes isiklikele kogemustele, selgitas ta tütrele, et mida ligipääsmatum näib naine, seda kauem säilib mehe huvi tema vastu.

Muide, sellel ajal oli Jackie ainus tõsine kiindumus noor New Yorgi maakler John Hasteadt. Noored olid isegi lühikest aega kihlatud. Kuniks Jackie ühel õhtul, saates sõpra lennuväljale, poetas ülirahulikult oma kihlasõrmuse mehe pintsakutaskusse .

Esimene leedi

Ajal, mil Jacqueline kohtus noore senaatori John Kennedyga, töötas ta juba reporterina ühe Washingtoni ajalehe juures. Teda olid alati veedelnud tugevad ebatavalised isiksused, kes olid võimelised elus edu saavutama. Noor energiline poliitik ning lisaks veel mitmemiljonilise varanduse pärija ei saanud auahnet tütarlast külmaks jätta. Nad käisid restoranides, kinos, suudlesid autos…

Kord pidi John läbi elama ebameeldiva hetke. Suudeldes nagu tavaliselt lahtises autos Arlingtoni vaiksel tänaval, ei pannud noored tähelegi, kui neile lähenes kiiresti politseiauto ning sealt kargas välja korravalvur, valgustades neid laternaga. Just selleks ajaks oli John suutnud Jackie rinnahoidjast vabastada… Politseinik - ilmselt senaatorit ära tundes - taandus kiiresti. Johnil vedas - kui juhtumist oleks kuulnud ajakirjanikud, tõusnuks suur kära.

Jackie oli kindlalt otsustanud Johni enesele võita. Püstitatud eesmärki saavutada oskas neiu hästi. Isiklike maitsete erinevus teda ei heidutanud. Tema jumaldas hobuseid, koeri ja kasse, John tundis nende vastu allergiat - no ja mis siis! Tema ei kujutanud elu ilma ooperi, balleti ja muuseumiteta ette, John eelistas westerne ning kerget lugemist - mis siis sellest? Jackiest sai Johni ustav kaaslane. Ta käis koos mehega kalal, pesapalli võistlustel, aitas tal kauplustes riideid valida. Ikka sagedamini ilmus tütarlaps Kennedyte perekonna villasse Palm Beachil, püüdes kõigest väest mehe sugulastele meeldida.

See ülesanne ei olnud kergete killast. Kuid Jackie oli ka siin edukas. Tasapisi "taltsutas" ta Johni õed, keda algul oli "noorteks gorilladeks" nimetanud. Ta oskas meeldida ka isemeelsele pereemale - Rose Kennedyle ning mis peamine - võlus täielikult ära klanni peamehe, vana Josephi. Magnaat armastas jutustada Jackie´le oma armuseiklustest Hollywoodi tähtedega.

Musta Jacki tütart need lood ei shokeerinud. Talle olid teada ka Johni arvukad armuafäärid. Algul see teda ei hirmutanud, kuid peale pulmi pidi naine tõdema, et mehe vempudele mitte tähelepanu pöörata polegi nii lihtne. John ei kujutanud elu ilma lõbustusteta ette - näitlejannad, modellid, haiglaõed… Kontingent uuenes pidevalt. Mööda palju unetuid öid, enne kui ta ka abikaasana õppis toimuvasse filosoofiliselt suhtuma.

Jackie võttis revanshi mujalt. Ta kulutas tohutult jõudu, aega ja raha presidendi ruumide sisustamiseks Valges Majas. Muide, raha ei jätkunud tal kunagi. Eriti riietuse jaoks. John oigas ning haaras peast kinni, kui saabusid kaupluste arved. Ning ometi tundis ta naise üle uhkust. Terve maailm imetles naise ilu, peent maitset ning kauneid tualette. Galantne de-Gaulle kinkis talle lilli. Võlutud Hrushtshov lubas talle saata kosmoses käinud koerte kutsika (muide, ta täitiski oma lubaduse). Isegi vankumatu Che Guevarra teatas, et Jacqueline on ainus inimene USA-s, kellega ta kohtuda tahaks. "Kuid mitte läbirääkimiste laua taga", lisas ta paljutähenduslikult.


Elu pärast elu

Kennedy traagiline surm muutis ühiskonna huvi Jackie vastu veelgi tugevamaks. Ja mitte ainult ühiskonna. Maailma kõige kuulsama noore lese tähelepanu püüdsid võita suured poliitikud, ärimehed ning literaadid. Kõige visamaks osutus kreeka multimiljonär Aristotle Onassis. Auahne laevaomaniku unistus abielust Ameerika endise esimese leediga muutus talle kinnisideeks.

Pole teada, kas Jackie oleks ettepaneku vastu võtnud, kui poleks surnud Johni noorem vend Robert. Mõned biograafid väidavad, et varsti pärast Johni hukkumist, sai Robertist Jackie armuke. Kuidas see ka polnud, Roberti surm sai naise jaoks otsustavaks. Kennedyte klanniga ei sidunud teda enam miski, vana Joseph maksis ikka vastumeelsemalt tema arveid, niisiis tundus abielu Onassisega parima väljapääsuna olukorrast.

Press tõstis kära. "Jackie, kuidas sa võisid?", "John Kennedy suri teist korda!" hüüdsid ajalehtede esiküljed. Isegi paljud Jackie sõbrad ei varjanud pettumust. Pilke alla sattus mitte ainult suur vanusevahe, vaid ka abiellunute kasvuvahe. Onassis oli oma naisest kaheksa sentimeetrit lühem.

Arit ennast, nagu sõbrad Onassist kutsusid, ei häirinud tema kasv. Teda ei häirinud üldse mitte midagi. Kord hooples ta sõbra ees, et oli Jackiega öö jooksul viis korda armastust jaganud. Ainus, mis aja jooksul teda ärritama hakkas, see oli naise ohjeldamatu pillamine. Ainuüksi abielu esimesel aastal kulutas mees oma abikaasa peale enam kui 20 miljonit dollarit. Polnud üllatav, kui Jackie - sisenedes vaid kümneks minutiks kauplusesse - suutis selle ajaga kulutada ära sada tuhat. Kui jäi puudu krediitkaartidest, saatis ta arved mehele.

Kord ühel peoõhtul näris pererahva koer Jackie õe sooblinahkset mantood. Õemees sattus raevu. "Mis sa närvitsed?", rahustas teda Jackie. "Homme ostame uue, arve aga saadame Arile".

Onassise meelepaha süvenes. Vastastikune füüsiline kirg oli tasahaaval kustunud ning magnaat hakkas lahutusele mõtlema. Abikaasad elasid eraldi, vahel isegi erinevatel mandritel.

70-ndate aastate algul haigestus Onassis tõsiselt. Selleks ajaks, kui haiguse kulg oli muutunud pöördumatuks, olid abikaasad teineteisest täiesti võõrdunud. Jackie jõudis Pariisi haiglasse järgmisel päeval pärast mehe surma. Sealt helistas ta otsekohe Rooma tuntud moekunstnik Valentinole, tellides endale leinatalituseks kleitide kollektsiooni.

Pärast Onassise surma üllatas Jackie veel kord maailma. Kes oleks võinud arvata, et rikas ning mitte just esimeses nooruses naine otsustab kardinaalselt muuta oma harjumuspärast elu? Jackiest sai suure kirjastuse "Doubleday" toimetaja ning ta alustas showbusiness´i supertähtedega läbirääkimisi nende memuaaride avaldamiseks. Ta suhtles Michael Jacsoni, Elisabeth Taylori ning Greta Garboga. Võibolla lootis kirjastus salamisi, et kunagi kirjutab Jackie ka oma isiklikud memuaarid. Kuid sellel lootusel ei olnud määratud teostuda.

Jacqueline Kennedy-Onassise maine teekond lõppes 19. mail 1994.aastal. Ta maeti Arlingtoni kalmistule. Tseremooniast võtsid osa tema lapsed - tütar Caroline ning poeg John. Sarga juures seisis ka mees, nimega Maurice Tempelsman - mõjukas ärimees ning Jackie viimane armastus. Peaaegu kaksteist aastat oli mees olnud naise kõige lähedasem ning ustavam sõber.

Mida kõike ei pandud Jackiele tema elu ajal süüks? Haiglaslikku auahnust, kasuahnust, taltsutamatut raiskamist… Kus on tõde, kus väljamõeldis - seda ei tea keegi. Kes oskab öelda, mis on varjul Mona Lisa naeratuse taga? Sadu aastaid püüab inimkond seda mõistatust lahendada, kuid kas ta saab sellest õnnelikumaks, kui saladusloor langeb?

Vaata lisaks: Valge Maja ajalooraamat

Kennedy (Onassis), Jaqueline Lee Bouvier (1929-1994)bibliograafia

Britannica.com Jaqueline Kennedy biograafia

Mehed, kellega Jaqueline Kennedy nime seostatakse