Kaie Kõrb: soovin, et inimesed ei peaks homse ees hirmu tundma!
"Loodan, et uuel aastal saavad maandatud need ühiskondlikud pinged, mida inimestes on tekitanud mure homse päeva ees — kas ikka jätkub tööd ja kas tullakse toime üha tõusvate hindadega. Soovin, et inimesed ei peaks enam homse ees hirmu tundma!
Mulle oli mööduv aasta pöördelise tähendusega, sest juubelikontsertidega lõppes minu lavatee ja algas treeneritöö. Olen ju lastele tantsutunde andnud juba mitukümmend aastat, kuid nüüdsest saan oma õpilastele pühendada kogu oma jõu ja energia, mida varem tuli hoida ka oma etendusteks. Minu suurim uue aasta soov on, et kõik oleksid terved — kui on tervist, annab selle peale ka kõike muud üles ehitada.
Jõulud on kindlasti väga perekeskne aeg — ilus meeleolu, mis kinnitab tunnet, et kodu on kõige tähtsam. Mäletan lapsepõlvest, et kuuse ehtimine, kõige nende vanade ehetega, oli jõuluajal kõige huvitavam, et kuhu ja kuidas panna ja mismoodi see täht sinna kuuse ladvaotsa saab. Meie nelja-aastased kaksikud poisid on veel nii väikesed, et kuuske nad seni kodus ehtinud ei ole, aga just rääkisid, et lasteaias panid kuusele ehteid ja olid väga põnevil, kas saavad seda ka kodus teha. Ma ootan nende uut rõõmu väga suure ärevusega.
Ma ei ole oma jõulusöömist võrreldes ajaga, kui ma olin Estonias baleriin, oluliselt muutnud. Olen alati rääkinud, et võisin süüa kõike, mida tahtsin, lihtsalt sõin siis veidi vähem.
Lätlaste ja eestlaste jõulukommetes ja toitudes ma erilist vahet ei ole näinud. Küll oleme Viestursiga vaielnud, et kelle verivorstid on õigemad, aga milles see vahe on, polegi ma õieti aru saanud. Aga vana-aasta õhtuks keedavad lätlased pekikuubikutega nn musti herneid ja need tuleb enne uue aasta saabumist kindlasti ära süüa, sest muidu tulevat midagi halba uude aastasse kaasa. Ühel aastavahetusel pugisimegi koos naabritega neid herneid — ju sai liiga palju tehtud –, kuigi laud oli head-paremat täis."
Allikas: Pealinn
