"Viimati läks nii, kui pidin kirjutama Narva kolledžis mingeid aruandeid, aga selline psühholoogilne tõrge oli, et no tehtud ei saa, lase end või kabinetti luku taha panna," tunnistab ta, lisades, et ta lihtsalt ei osanud õigel ajal puhkama minna. "Ja põlesin läbi nii rängalt, et liigesed ütlesid üles ning opereerida tuli mõlemat põlve ning kuigi arstid andsid mõista, et see ongi edukate keskealiste ülekaaluliste inimeste haigus, siis ma olen kindel, et organism jäi nõrgaks ja lihtsalt selles kohas lõi välja stress."

Nüüd on Katril endaga kokkulepe, et sadagu või pussnuge, õhtul kell 21 paneb ta arvuti kinni. "Ärkan aga üldiselt kell 6 ja igasuguse tähtsama kirjatöö teen ära hommikul, oma kohvitassi ja oma hommikumantliga," selgitab ta.