Üks sõbranna oli minu kolumni lugedes isegi nii endast väljas, et ta otsustas mulle siia Argentinasse teha Skype kaudu kõne. See 38aastane Tallinna leedi ei pahandanud minuga, vaid küsis õlgu kehitades, miks ma ometi kirjutasin nii halvustava loo tagamaid teadmata.

Tunnistan ausalt, et mu sõbrannal on õigus. Mul ei ole kunagi olnud suhet ühegi šokolaadipoisiga ning võib olla just seetõttu ei mõista ma ka naiste suurt iha nende vastu. Minu sooviks oli pigem eestlannasid hoiatada meeste eest, kes püüavad üksikuid tundlikke naisi lõksu oma isiklikel egoistlikel põhjustel, millel pole kaugelt vaadates armastusega mingit pistmist.

“Ükski Eesti mees pole mind voodis kallistanud nii õrnalt”

Sõbranna aga vaidles vastu. Tema sõnul leidis tema elu kõige ilusam armastus aset just Egiptuses. Ma küsisin: “Miks?” ja tema vastas: “Sest mitte ükski eestlane ei ole mind voodis kallistanud nii õrnalt. Sest mitte ükski eestlane ei ole mind puudutanud nagu egiptlane. Mitte ükski eestlane ei ole suutnud mulle pakkuda rahuldust, mida suutis tema.”

Sõbranna ütles veel, et kodumaine kalevipoeg on voodis võrreldes tõmmu mehega ääretult külm ning isegi seks kõrvuni armunud eestlasega on egiptlase kõrval igav ja jäik. Ta ei oskavat naist kätel kanda ning hoolitseb voodis ainult oma enese naudingu eest ilma naise mõnudele mõtlemata. Seks egiptlasega oli sõbranna sõnul aga taevalik ning mille taolist ei ole ta kunagi varem ühegi Eestist pärit mehega kogenud.

Lisaks sõbrannale kirjutasid mulle sel teemal kirja veel kaks lugejat, kes rääkisid mõlemad justkui ühest suust, et egiptlased ja türklased keda nad olid suvituspuhkusel rannaliival kohanud, kui mehed jagasid neile parasjagu jäätisetopse, on eestlastest oskuste poolest peajagu üle.

Mis siis saab, kui naistel ongi õigus?

Huh. Ma ei osanudki esimese hooga nende naiste arvamuse peale midagi kosta. Eriti ehmatas mind sõbranna sõnavõtt teispool arvutiekraani, mis oli täis romantikat, tundeid ja iha. Isegi tema silmad läksid pimedas talvises toas korraks särama nagu jõulupuu küünlad.

“Ma ei unusta seda kogemust mitte kunagi!” jätkas ta. “Ja kui lugejad peavad mind nüüd libuks, siis las peavad. Eesti mehed on voodis tundetud egoistid!”

Ärge saage minust valesti aru — selle loo eesmärk pole mitte kutsuda eestlannasid eksootilisi seiklusi otsima, vaid pigem loodan ma edasi anda sõnumi meie meestele. Mis siis saab, kui nendel kolmel naisel on tõesti õigus? Kui te oletegi võrreldes temperamentsete lõunamaalastega voodis külmad ning ei oska pakkuda naistele vajalikul hulgal õrnust, hellust, soojust, kirge?