Katrin Lust: kuidas ma oma perekonna lõhki ajasin
Minu ämm on kummaline naine, kes saatis oma poja kuueaastaselt Suurbritannia prestiižikamasse internaatkooli ja nägi oma last kaks korda aastas. Talviti, kui nad käisid suusatamas ja suviti, kui nad mängisid paar nädalat koos golfi või tennist. Suursugune ema on kaunis endine modell, kes on tänaseks päevaks abielus on olnud kolme miljonäriga.
Kuigi ma ei ole tema lastekasvatusmeetoditega nõus, pole see peamine põhjus, miks ma ämmaga kõige paremini läbi ei saa. Mind häirib pigem see, et mu mehe ema vaatab inimeste peale, kellel puudub raha, alavääristava pilguga. Justkui oleks see nende süü.
Viimati käis ämm meil Argentinas külas ning keeldus sisenemast Pilar`i nimelise linnaku kirikusse, kuna inimesed tema ümber ei näinud piisavalt head välja. Kas kirikus käimise juures on üldse oluline, milline see hoone välja näeb või kas su pingil istuv naine hoiab käes nartsu või Chanel`i nimelist käekotti?
Ometi saabus minu jaoks piir hetkel, kui ämm hakkas sõna võtma minu kodumaa kohta. Üks tema naeruväärsetest küsimustest kõlas näiteks nii, "Kas teil Eestis on röstereid?" Pööritasin selle küsimuse peale silmi ja teatasin: "Ei. Me küpsetame toitu toa keskel põleval lõkkel."
See alavääristav küsimus ei andnud mulle aga kuude kaupa rahu ja panin Facebooki seinale ämma nalja (kellegi nimesid mainimata).
"Minu ämm päris minult hiljuti, kas Eestis on röstereid. Eestlased lõid Skype`i, küllap nad suudavad tekitada ühel päeval ka rösteri."
Selle teate peale läks aga meie peres lahti tõeline sõda. Adami vend tegi emale silmapilkselt kõne ja käskis mul teate Facebooki seinalt maha võtta. Adami õde klatšis niisama, kasuisa saatis kogu suguvõsale mind tümitava emaili jne. Võidab loomulikult see, kes rikkale emale kõige rohkem poeb, sest äkki kukub siis läbi testamendi ühel päeval kukrusse rohkem raha. Pealegi oli see suurepärane võimalus Adami venna ja õe jaoks tõugata Adam päranduse saamisest hoopiski välja. Jah, Facebookis öeldu koordineerib tänapäeval miljoneid.
Ma poleks iialgi uskunud, kui olulist rolli mängib suhtlusvõrgustik tänapäeva inimeste elus. Tihti on see seatud olulisemale kohale kui mõni lähim sugulane. Imidž sõprade ees kannab nii olulist rolli, et kogu perekond muutub teisejärguliseks.
Üleeile teatas Adami ema, et ta on oma poja minu nalja pärast Facebookis perekonnast välja heitnud. Kusjuures ämma idiootsele ja alavääristavale küsimusele ei juhi perekonnast või sõprade ringist mitte keegi mitte mingit tähelepanu.
Kõlab nagu ulme, ka pole? Virtuaalne elu teeb reaalsusele pika puuga ära.
