Mõeldes oma uuele kolumnile, jäi mu silm seekord pidama erinevatel rahvusvahelistel paaridel. Lennujaamas istus minu ees või kõrval kümneid erinevaid abielupaare, keda ma silmanurgast jälgisin. Kummalisel kombel kirjeldas nende omavahelist suhtlemist kõige paremini mitte naiste, vaid hoopiski meeste välimus.

Mehed, kelle särk oli kortsus ja juuksed kammimata, istusid pea alati kõrvuti naisega, kelle vastu puudusid tal justkui tunded. Mehed, kelle välimus oli aga šikk ja poleeritud, hoidsid oma naise kätt ja sosistasid neile kõrva hellusi.

Kummaline, kuidas mehe riietus näitab nii selgelt kahe inimese vahelise suhte staatust.

Tegelikult ei näita romansi puudumist ainult see, kui naine ei triigi mehe särke. Minu meelest pole vahet, kas seda teeb naine või hoiab oma riideid korras mees ise. Mul on mitu sõbrannat, kelle arvates peab mees oskama iseenda eest hoolitseda ja naine ei pea teda emalikult igal hommikul riidesse panema.

Neil on õigus. Ometi näitab mehe korrastamata riietus selgelt seda, et ta ei pea enda eest hoolitsemist enam vajalikuks. Sest mees, kes tahab oma naisele meeldida ja nende voodielu klapib, kannab enda eest hoolt.

Lennujaamades lahterdusid mehed minu jaoks kahte kategooriasse. Hoolitsetud välimusega härrad olid alati koos naisega, kellega neil oli silmnähtavalt tõmme. Hoolitsemata välimusega mehed vaatasid oma kaasast justkui läbi ja tõrelesid teineteisega Coca-Cola masina ees.

Enda eest hoolitsemine näitab selgesti, et inimene on koos partneriga, kelle vastu on tal tugevad seksuaalsed ja romantilised tunded. Kas mul on õigus, et hetkest kui naine või mees lööb oma välimuse eest hoolitsemisele käega, on suhtest kadunud särts?