See on küsimus, mille üle olen ma mõelnud palju kordi. Kas nutvaks naiseks olen olnud mina ise või mõni minu sõbranna, aga meil kõigil ühine kogemus - see ajab mehi närvi ning nad ei tea, kuidas pisarates kaasaga käituda.

Ma ei räägi muide siinkohal nutust, mis tekib kurba filmi vaadates, vaid suhteprobleemidest ja pisaratest, mis tekivad läbi tülide. Naine, kes näitab suhte varases staadiumis mehele oma pisaraid, muutub järsku ebaatraktiivseks ning ei tundu vastassugupoolele enam nii suure saagina kui enne.

Me kõik teame, et pisarad näitavad meie tundeid kõige paremini - seda, et me hoolime! Meestes tekitab aga naise nutt tihti paanikat ning lohutamise ja jäämise asemel soovivad nad hoopiski põgeneda.

Ma olen alati mõelnud, millest selline reaktsioon? Miks ometi ei oska mees tema pärast nutvale naisele kätt ümber panna ja teda lohutada, vaid põrutab tihti silmapiirilt minema, näos arusaamatu pilk.

Pea kõik mu sõbrannad, kes on püüdnud pisaratega oma suhet kinni hoida, on pidanud tõdema et see peletab mehed eemale. Millegipärast võidavad suhetes tihti naised, kes tunduvad meeste jaoks tugevamad ja vähem hoolivamad.

Nojah, kui ma üdini aus olen, siis ega mulle nutvad mehed ka väga ei meeldi. Pisarates peitub midagi, mis ehmatab mindki ning tekitab tunde, et teine inimene on sinus liiga kinni.

Üks on kindel, et tõeliselt avada saab ennast ainult usalduslikus suhtes ja siis, kui te olete veendunud, et tegu on tõelise armastusega. Siis ei häiri meest ega naist kummagi pisarad. Kuni selle hetkeni kestab aga meeste ja naiste vahel alati nähtamatu mäng ning peale jääb see, kes on tugevam ja kavalam.