“Suur osa Eesti naisi on nii kuradi ülbed,” teatas ta vihaselt. “Ma ei tea, mida nad mõtlevad — naised käivad ringi selliste nägudega nagu nad oleksid mingid maailma kõige paremad. See häirib…” rääkis kolleeg. Ta ütles, et Eestis on küll palju kauneid piigasid, aga nende ülbus võtab mehe jaoks suure osa nende ilust ära. Lisaks sellele teatas ta, et Eesti naistel pole mingit õigust olla üleolevad, sest mujal maailmas on samuti kuhjaga kaunitare.  “Vaata, kasvõi oma Argentinat või Lõuna-Ameerikat, kus on iludusi jalaga segada. Ukrainas olid maailma kõige ilusamad naised…” jutustas ta emotsionaalselt. “Ühes Ukraina ööklubis olid kõik nagu supermodellid, aga samas väga sõbralikud. Mind lummas just nende ilusate naiste sõbralik ja lihtne olemine. Meil on ööklubis mingid bimbod, kellele ei julge juurdegi astuda. Nad võivad su peale kohe sülitada. Eesti naine on ülbe, uhke ja enesekeskne.”  

Näha oli, et see mees oli eestlannades väga pettunud. Ta ütles, et välismaiste meeste odav ila on Eesti naised ära rikkunud. “Räägitakse  kogu aeg sellest, kuidas Eesti mees ei oska komplimente teha. Minu meelest on see hea, et me ütleme ainult siis, kui me midagi ka tõesti mõtleme. See itallaane või egiptlane võib ju igasugust möga naisele suust välja ajada. Kas see naine, siis tõesti ei tea, et ta teeb seda iga uue nurga ja naise juures. Kas sellised mehed meeldivadki meie naistele…” küsis ta ka minu käest. Ma ei osanud selle peale midagi vastata. Ma olen ise mitmeid kolumne kirjutanud sellest, kuidas Eesti mees pole komplimentide andmisega liiga aldis, aga kolleegi juttu kuuldes mõtlesin ma esimest korda sellele, et tegelikult mina eelistan ju ikkagi ka meest, kes sõnu välja öeldes neid ka südamest mõtleb, mitte ei ole mingi niisama pläralõug, nagu need itaallased või egiptlased tõesti vahel on.  

Ja siis kuidagi selle jutu keskel jõudsime me muidugi ka seksist rääkida. “Kõige imelikum ongi see, et keskmine Eesti bimbo arvab, et ta on nii kuradi megakena ja ilus, et kogu maailm peab tema ette põlvili langema. Tegelikkus on aga see, et Eesti naises on väga vähe kirge ja head voodipartnerit on siinmail raske leida. Eesti mehes on seda kirge küll kuhjaga, aga naistes on seda väga vähe. Eriti kui neid võrrelda muu maailma naistega, kes voodis lausa põlema süttivad.”  

Huvitav jutt, kas pole? Minu jaoks oli küll. Ma tegelikult mõistan Eesti meest ja tema muresid. Meie naiste väline ilu on nii üleshaibitud, et meie kohalikud mehed (mitte ainult abikaasad, vaid ka meie isad ja vennad ja onud ju ka) jäävad välismaalaste taustal tõesti tihti varju, aga tegelikult peaks ju olema vastupidi. Mina räägin sellest, kui tuim on Eesti mees, aga näed, tuleb välja, et tuim on ka Eesti naine. Ja võibolla on need, nagu see kolleeg ütles, “tuimad tükid voodis” ka meie kohalike meeste igapäevase kire suretanud.  
“Mind just häirib Eesti naise suhtumine sellesse, et ta on nii ilus, et ta ei pea üldse suhte või seksi nimel vaeva nägema või kasvõi mehe eest hoolitsema. Keskmine Eesti bimbo arvabki, et tema ainus roll siin maa peal on ilusaks olemine. Aga, kurat, ei ole. Ja nii need mehed teiste juurde tee leiavadki…”  

Selle mehe jutus võib olla iva. Eesti naine on tõesti endast vahel liiga heal arvamusel ja me peaksime oma meestele rohkem tähelepanu pöörama. Mina usun, et meie naistes on see voodielu tulisus ka olemas, see tuleb lihtsalt igaühel endas kuidagi üles leida. Ja ego koha pealt tuleks naistel tõesti tuure kuidagi alla tõmmata ja reaalseks jääda. Välismaiste meeste eeskujuks toomine viiks tegelikult ka minu endast välja, kui ma oleksin mees. Kaua sa jaksad seda möla oma enese riigis kannatada, kuidas võõrad mehed meie naisi valivad.  Pole need probleemid meil siin mitte ainult meestes, vaid nagu öeldakse — tangoks läheb tarvis kahte inimest. Suhteprobleemides on samuti mõlemas pooles mingil määral süüd.  

Eesti mehed on toredad! Ja Eesti naised ka. Nüüd tuleb siis veel üles leida see voodis puuduv kirg ja komplimendid, millest kolleeg rääkis, siis on kõik osapooled õnnelikud.