“Minu jaoks on kõige raskem, kui inimesed helistavad. Enamasti murede ja probleemidega, kolmkümmend kõnet päevas! Trenni minnes panen seljakoti kapihoidu ja keegi ei saa mind kätte. Päeva sündmused hakkavad siis vaikselt ära minema, magan nagu nott ja olen hommikul täiesti uus inimene.”

Trennis käimine ja enda eest hoolitsemine ei tähenda aga seda, et Katrin sooviks olla sama heas vormis nagu 20aastane, vaid tahab elust rõõmu tunda ja enda eest hoolitsemist peab ta väga oluliseks. “Ma ei taha olla paks. Et kui soovin kanda lühikest seelikut, kõrgeid kingi või ennast üles lüüa, siis tunneksin end hästi. Iga tüdruk tahab olla peo kõige ilusam tütarlaps.”