Katrin Lust: seksida meeldib, aga rääkida sellest ei julge?
Kolleeg rääkis hiljuti sellest, kuidas erinevate lugude taustal tuli välja mitu eestlase seksuaalelu puudutavat fakti. Eesti mees ei julge näiteks oma nime all rääkida mitte ainult seksi teemadel, vaid ta ei julge isegi arsti juurde end kontrollima minna. Te küsite nüüd — miks? Sest kui tal on küljes mõni ebameeldiv haigus, võib arst tema peale näpuga näidata. Oma enese ja partneri tervis tundub seksuaalküsimustes tagaplaanile jäävat.
Teismeline, kelle taskust kukkus kogemata koolis välja kondoom, sattus klassikaaslaste põlualuseks. Tema peale näidati näpuga ja teda mõnitati kondoomi omamise eest kuude kaupa. See kõik juhtub meie riigis 21. sajandil, mil USA koolid annavad oma õpilastele esimese tasuta kondoomi koju kaasa ja õpetavad sellega teismelistele turvalise seksi alustalasid.
Selliseid näiteid võiks tuua lõpmatuseni. Seks on tabu, millega seotud küsimusi meie rahvas igapäevaelus eirab. Ja mitte ainult rahvas, vaid ka meditsiinitöötajad.
Mul on üks sõbranna, kes on elanud pikalt välismaal. Kui ta Eestis günekoloogi juurde läks ning temaga oma seksuaalelust rääkis, sai ta tuntud Tartu arstilt, kes oli kõva tegija juba nõukogude ajal, peapesu. “Mida sa, lits, siis nussid nii palju. Korjad endale külge igasuguseid haigusi!” käratas lugupeetud tohter täpselt selliste sõnadega.
Sõbrannal oli muide närvipingest tekkinud ph taseme muutus ja ta ei põdenud suguhaigust.
Toon siinkohal mõned näited oma viimasest reisist Ameerikasse. Kohtusin hiljuti ühe seitsmekümne aastase perekonnatuttavaga, kes küsis õhtusöögilauas häbenemata, kust saab tänapäeval osta odavamat sorti Viagrat. Tema mure oli see, et USAs maksab üks tablett ligi 20 dollarit. Vau! Selline aus üleskutse oli ka minu jaoks mõneti šokeeriv, aga tegelikult ei olnud selles küsimuses ka midagi labast või piinlikku. Kas ma peaksin ta selle pärast välja naerma? Punastama? Häbenema?
Teine USA sõber rääkis avameeli loo sellest, kuidas ta oli nädalavahetusel kohtunud ühe imekauni leediga, kellega läks kõik kiiremas korras nii hästi, et nad lõpetasid laupäeva õhtu voodis. Neljakümne aastane mees rääkis sõprade (meeste ja naiste) ringis sellest, kuidas ta oli suures kires unustanud peale panna kondoomi ning seepärast oli ta juba järgmisel päeval end arsti juurde kontrollima läinud.
“Mul on kaks väikest last, ma pean oma tervise eest hoolitsema!” põhjendas äsja lahutanud mees arsti juures käiku.
See kõik on loogiline. Seks on elu osa ja inimesel ei peaks olema tegelikult häbi sellest rääkida. Loomulikult ei julgusta ma labast sõnavõttu, vaid püüan selgitada, et salgamine, mitte rääkimine ja valehäbi ei ole siinkohal õigustatud.
Seks ei ole tabu ja sellega seonduvad haigused samuti mitte. Kondoom on haritud inimese enesekaitsevahend, mille omamise eest ei tohiks keegi piinlikust tunda. Ka arsti juures käimine ning enda ja oma partneri tervise eest hoolitsemine on normaalne, tegelikult lausa kohustuslik!
Eestlane armastab rääkida vahetpidamata innovatiivsusest, samal ajal kui meie seksuaalelu puudutavad küsimused on tihti nagu rauaajal.
