Katrin Lust: üksikutele on jõulupühad kõige karmim periood aastas
Kuna mu isa oli alkohoolik, siis meenuvad mulle juba varasest lapsepõlvest mitmed eriti kurvad jõulupühad. Lapse jaoks on jõulud palju olulisema tähtsusega kui täiskasvanu jaoks ja seepärast jälgisin ma tihti jõuluõhtul meie maja väikesest koridoriaknast hoopiski naabrite õnnelikke jõule. Naabritüdrukul käis alati jõuluvana ja külmal talveõhtul täitis nende maja soe küünlavalgus ja värvilised jõulukaunistused. Ainult läbi akna sain ma osa täiuslikust jõulurahust.
Ma ei ole vist kunagi olnud nii kurb kui väikese tüdrukuna, vaadates kõrvalt teiste rõõmsaid jõule, samal ajal kui meie kodurahu rikkus tihti minu isa, kel oli põhjust jõululaupäeval võtta pits rohkem kui oleks pidanud.
Kurbi jõule on olnud mu elus tegelikult kuhjaga. Õnnetuid hetki jagub meile kõigile kuhjaga, pühade ajal tulevad need lihtsalt eriti sügavalt ja valusalt välja.
Pikimad jõulud mu elus — sõbra vähioperatsiooni oodates
Kuus aastat tagasi mööda saadetud kurvad jõulud ei jäta mind siiani rahule, vaid kimbutavad mind ikka veel koledates unenägudes. Mul on nii meeles õhtu kui me istusime meie väikeses Londoni kodus. Minu ainus sõber Adam oli paar päeva enne pühi teada saanud, et ta põeb kilpnäärme vähki. Me ootasime parasjagu rasket operatsiooni, mille tulemusest ei olnud meil tol hetkel veel õrna aimugi. Kasvaja puhul on arstidel raske midagi ennetada ja mulle meenub hirmuäratav teadmatus. Need on vist kõige pikemad ja venivamad jõulud üldse minu elus. Minu enese hingemattev valu ja teiste ülevoolav egoistlik rõõm ajas mind vahel lausa iiveldama. Kuidas on võimalik, et pühade ajal ei pane meie sõbrad, tuttavad ja kolleegid teiste valu tähele vaid on lummatud ainult oma enese õnnetundest?
Kellele mõtled sina pühade ajal?
Ma olen alati arvanud, et jõulude ajal paneb üksinduse ja murekuhja alla maetud inimene teiste rõõmu ja õnnetunnet rohkem tähele. Armastavad abielupaarid ja jõulukuuse ümber rõkkavad lapsed teevad pühade ajal üksi jäetud inimese veelgi õnnetumaks kui ta end igapäevaselt tunneb.
Kui paljud meist mõtlevad pühade ajal neile, kel pole toas jõulukuuske või armastavat sõpra? Inimestele, kel pole majanduslikult võimalik tuba kütta või tervist, et väljast puid tuppa tuua? Neile, kes on enne pühi kaotanud töökoha või lähedase?
Jõulude ajal mõtleb inimene ainult oma enese ja lähedaste rahulolule, olgugi et jõulupühad peaksid olema aeg, mil me mõtleme eelkõige teistele.
Jõulud saavad otsa ja elu läheb edasi
Minu jaoks on jõulupühades alati midagi kurba ja rusuvat. Mis siis, et esimest korda üle pika aja on minu elutoas suur jõulupuu ning minu ümber sõbrad, kes minust hoolivad, koputab kuskil südamesopis keegi, kes käsib mul mõelda nendele, kes on sel aastaajal jäetud üksi.
Need, kes tunnevad end jõulupühade ajal kurvalt või üksinda, tahan ma edasi anda mõtte, mis aitas mind ennast. Te ei ole ainsad, kes tunnevad pühade ajal üksindust või hingepiina! Meid on palju. Hea on see, et jõulud saavad alati otsa ja elu läheb edasi. Tõusude ja mõõnadega meist igaühe jaoks.
Väikesest koridoriaknast piilutud jõulud tundusid kunagi nii muinasjutuliselt ilusad. Ärge siis unustage neid, kes teie kauneid jõule üksinduses või kurbuses õnnetuna piiluvad.
Ilusaid jõulupühi kõigile!
