Katrin Saks raskest haigusest: imestasin, kas selline ongi lõpp

Veel mõni kuu tagasi liikumatult haiglavoodis lamanud Katrin Saks tunneb end hetkel suurepäraselt. Kolm kuud tagasi ei julgenud ta lootagi, et suudab nii ruttu normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Tagantjärele ütleb ta vaid rahulikult: “Mul on väga vedanud ja ma olen õnnelik.”

Katrin Saks nakatus Atlandi ookeanil raskesse haigusesse, haruldasse immuunsüsteemi häiresse ehk Guillain-Barré sündroomi. Nüüd on ta terve ja tänab selle eest ennekõike oma arste, et sai Portugalis kiiresti õige diagnoosi ja ravi ning hiljem juba taastusravi Eestis, kirjutab ajakiri Naised.

Surmahirmu naine enda sõnul ei tundnud: "Ei, see polnud hirm, pigem imestus, kas siis niisugune ongi lõpp. See oli esimesel ööl Porto haiglas, kui mul oli väga halb pärast seda, kui seljaajust üritati kuus korda vedelikku võtta, et diagnoosi kinnitada. See oli põrgulikult valus. Ma ei teadnud, mis minuga toimub, ja järjest vähem suutsin ennast liigutada. Mõtlesin sedagi, et niimoodi, liikumatuna, ei tahakski elada. Aga siis tuli hommik ja see oli õhtust targem. Uus masendushoog tabas mind paari päeva pärast, kui vaatamata ravile olukord halvenes ja ühtäkki oli mul ka pool nägu halvatud. Püüdsin juua, aga vesi nirises suunurgast välja ja vasak silm ei läinud enam kinni. Pilt oli nii hull, et peeglisse ei tahtnud vaadata. Kui lastega skaipisin, siis kaamerat igaks juhuks sisse ei lülitanud. Õnneks hakkas olukord peagi muutuma ja iga uus päev oli eelmisest parem. See andis kõvasti jõudu."

Praegu tunneb Katrin end juba palju paremini ning ütleb, et haigus õpetas teda vahet tegema olulisel ja ebaolulisel. "Selle kuu lõpuni käin veel ambulatoorsel ravil, mis koosneb võimlemisest, massaažidest ja ujumisest ning seejärel peaksin päris heas füüsilises vormis olema."