“Pärast lapse sündi tekkis mu elus esimene pikem paikne periood, kuna ma ei julgenud väikese beebiga kohe eksootilisele maale reisida,” räägib ta. “Tegime kõik vajalikud vaktsiinid ja lasime tal suuremaks sirguda ning kui Alexander oli poolteise-aastaseks saanud, sõitsime Brasiiliasse, aga hoolimata suurest ettevaatlikkusest läks kõik valesti. Ühes Brasiilia linnakeses käis hotelli ees tee-ehitus, mistõttu tolmles seal peenike punane liiv ja jalutasime iga päev mööda seda tänavat randa surfama. Me ei taibanud lapsele päikeseprille ette panna ja ta sai tolmust kohutava silmapõletiku — vaesel lapsel jooksis silmsat paksu kollast mäda ja silmad olid täiesti kinni paistetanud.”