"Köögipsühholoogid": Mitte ainult mehed ei ohverda end
Kuidas mahutada pisikesse kööki kolm naist, kui endalgi on kitsas... Aga köök on mõnus koht, kõige hea alguse Meka.
Ega me peagi siin rabelema. Istume, joome teed, lobiseme päeva ilusaks.
Vanaema on süstinud minusse looduse. Loodusteed, puhta toidu turul käimised, ökoloogilisuse.
"Kui oleks vaja tervislike porgandite pärast barrikaadidele minna, oleks Miia esireas plakateid hoidmas!", narrivad need kaks, kes kohe varsti uksest sisse astuvad. Vaatame siis, mida nad mu porgandipirukast arvavad.
Laura (L):”Miia, Miia, Miia… kas õhk puhas, patsik-mees ula peal?
Katrin (K): ”Kas noor armastus lõhnab sama hästi nagu su tee ja pirukas?”
Miia (M): ”Tänan küsimast, endiselt on kõik mesine, tulge istuma ja mett on mul muide ka.”
Aga te olete nagu vanatädid, kes pidevalt takseerivad mu kõhtu või vangutavad pead, kui neil külas käin. Miiake, miks siis üksi ja kas juba pulma saab? Sul ikka vanust ka Miiakennneee, sa pead mõtlema, ega vanas eas pole kerge sünnitada!!
No tohhoh, ma olen 28! Ma olen veel noor ja ei kavatse kohe siia maailma lapsi tegema hakata.”
L: ”Pole viga, ega nad paha pärast. Vanadel inimestel on arusaam, et kui 25-selt pole prints valgel hobusel kohale kapanud ja pruudipärga maha tantsitud, on rong läinud. Eks sa ise tunned, millal see õige aeg on. Ega meie ka paha pärast, ikka naasama.”
K: ”Pigem ootavad nad miljonäri plekist loomaga nimega Hummer, mitte valget hobust. Tänapäeval on teistsugused sangarid ja tuuakse teistsuguseid ohvreid. Maailm muutub, koos nendega naised ja mehed.”
M: ”Sangarid ja ohvrid! Kas naised tegelikult ootavad, et mehed nende eest midagi ohverdavad? Kujutage ette, et Imrel olekski Hummer ja mulle see ei meeldiks, mina nõuaks ökoloogilist jalgrattasõitu ja puhast õhku. Linde ja liblikaid ja muud staffi. Kas oleks normaalne, et ma ütleksin, et kui sa mind armastad, siis müü see Hummer ära? Et armastust peab alati millegagi tõestama või?”
L: ”Armastust rahas ei saa mõõta, vähemalt minu arust. Ega arva, et nüüd mingeid suuri rahalisi ja väärtuslikke asju peaks kinkima või maha müüma. Sümboolsusel on siiski mingi oma hõng juures. Sinu pärast tehakse midagi, selles on tehtud võlu.”
K: ”Et nagu mida sa mõtled? Sõrmuse, ka kalli sõrmuse, kinkimine on sümboolne, selleks ohverdatakse palehigis tehtud töö eest raha. Mingil määral kannab see nime ohverdamine kellegi jaoks, sest selle rahaga võiks ju muudki teha.”
M: ”See pole ohverdamine. See on tähelepanu osutamine. Ei ole ju mingi suur ohverdus käia lillepoes paari õie järgi. Maksta selle eest mõningate minutitega tehtud raha. Mida vanasti naiste nimel ja eest ohverdati? Mindi sõtta, anti ära maad, varandust. Tehti midagi suurt. Aga tõesti, Laura, kas sina tahaks, et Ain su eest midagi ohverdaks?”
L: ”Mitte et ohverdaks, aga ma sooviksin tähelepanu. Oma aja ohverdamine on tegelikult suur asi. Kui näiteks ta jätab trenni minemata ning jääb mulle appi aeda vuntsima. Või vaataks lapsi sel ajal kui ma aias toimetan.”
M: ”Katrin, oleksid sa õnnelik kui Tom ühel õhtul sulle kaks värskelt kinni püütud või lastud parti kööki tooks. Ikkagi ürginimese kombel teile süüa hankinud?”
K: ”Esimese hooga ma vist karjuks, jesver, mis ma nendega teen?”
M: ”Ja tema ütleb sulle selle peale, et ühest suppi, teisest praadi. No aga ikkagi?”
K: ”Ma ei arva, et seda iilagi sünniks, aga ütleme, et ma oleks meelitatud, et ta on vaeva näinud koduse toidulaua täitmise eest.”
M: ”Enda kohta võin öelda, et ma ei nõua näiteks ihu või organite ohverdamist minu nimel. Sõtta minemist või kellelegi tappa andmist ka mitte. Ok, minu eest välja astumine on teine asi või minu kaitsmine päti eest. Aga kui mu väljavalitul oleks mingi kummaline või halb harjumus ja ta on sellest valmis minu nimel loobuma, siis ma oleksin küll väga meelitatud.”
L: ”Niisiis mees, kes on oma säärde tätoveerinud lause: viimane suits 1.august 2009 Miia nimel, sulle siiski peale ei läheks?”
M: ”Jah, kui just tahab kuhugile seda ära märkida, siis facebooki teksti kirjutamisest piisab.”
K: ”Palju kergem on öelda, mida ma ei tahaks, mida mees minu eest ohverdaks, kui seda, mida tahaks. Abielu on täis pisikesi ohverdamisi teise nimel. Need on armastusega tehtud ega nõua vastuteenet.”
L: ”Mitte ainult mehed ei ohverda end, vaid ka naised. Abielu nimel tahadki anda endast parima. Hinge ja südame ohverdasid nagunii, pealegi hea meelega ja vabatahtlikult.”
M: ”Nähtamatu ohverdamine ongi kõige suurema rikkuse jagamine. Kallid kingid, vähemalt minu jaoks, pole esmatähtsad. Nagu ma aru sain, ka teie jaoks mitte. Ei teagi, kas me oleme erandid? Kindlasti on neid, kes kulda ja karda endale soovivad ja lausa nõuavad. Aga kallid kaaspsühholoogid, hinnang pirukale?”
K: ”Ma pole ise kunagi sel viisil porgandipirukat teinud, see on rohkem nagu porgandileivake.”
M: ”Tegelikult on see kõige lihtsam viis midagi tee või kohvi kõrvale teha. Paned mureda pirukataigna plaadile ja küpsetad selle lihtsalt aluseks. Keedad 3-4 porgandit, sõtkud kahvliga katki. Lisad hulka keedetud muna, sulatatud juustu ja kui soovid pisut majoneesi ning tilli, maitestad soola ja musta pipraga. Määrid segu ahjust võetud ja jahtunud piruka-alusele ning voilà - ongi valmis!”
L: “Väga hea igatahes tuli. Mul on siis järgmiseks korraks vaja midagi välja mõelda, aga mingi mõte juba nagu on.
Üks emotsioonikas köögisoleks oli taas lõpukorral. Ettevalmistamata juttudest sünnib teinekord päris imelikke mõtteid ja arutelusid. Ajendatult sellest teemast, mõtlesime, et järgmine kord, kui Laura juures kokku saame, räägime kommetest, mis meile elukaaslaste juures ei meeldi, kuid millega oleme õppinud elama, ohverdama ja allutama oma meelt.
Ei muud kui järgmise korrani!
