Kui vana naine on vana?
Eelmisel korral Eestis olles käisin ma kahe sõbraga vanalinnas lõunal. Need mehed on muidu hästi toredad ja armsad inimesed ning kuna meie vahel puudub igasugune seksuaalne energia, tundsid nad end minu seltskonnas isegi nii vabalt, et käitusid minuga nagu mehed omavahel.
Kuna väljas oli palav ilm ja me istusime välikohvikus, kõndis meist mööda trobikond ilusaid naisi. Meestele meeldis neid muidugi kommenteerida. Küll oli ühel keskkoht jäme, teisel häirisid riided, kolmandal olid koledad juuksed. Mehed on muide omavahel naistest rääkides hirmuäratavalt kriitilised. Kui me vaid teaksime pooli asju, mida nad meie selja taga räägivad... Alguses oli kõik jube naljakas ja läksin sõprade jutuga isegi kaasa, aga hetkel, kui üks neist tegi märkuse pika kauni blondiini kohta: "Liiga vana. Vähemalt 30!", jäin ma vait. Kuigi ma olen 29, ei ole ma veel harjunud uuel aastal eesootava numbrimuutuse ja sellega seonduvate valusate punktidega.
Kolmekümnesel naisen on šanss vaid viiekümnese mehega
Mina ise ei tunne end oma vanuse pärast veel kuidagi kehvasti. Ma olen parimas vormis ning lisaks välisele olen ma suutnud endas saavutada lõpuks ometi ka sisemise rahu. Kahekümnendad meenuvad minu jaoks sellise "pea laiali otsas" ajana, mida ma ei igatse taga kohe kindlasti. Ma loodan, et kolmekümnendad toovad minu ellu teistmoodi rõõmud nagu lapsed ja kõik muu perekonnaga seotu.
Aga tagasi teema juurde. Küsisin karme märkusi teinud meessõpradelt, mida kolmekümneaastane üksik naine peaks tegema, kui ta nende jaoks juba liiga vana tundub. Kas nende preilide "parim enne" on tõesti möödas? Sõbrad kehitasid õlgu ja ütlesid siis justkui ühest suust, et kolmekümnesel naisel on veel šanssi ainult viiekümne aastase mehega.
Kurb. Kui naine ise ei tunne end veel vanalt, siis tekitavad selle ülemõeldud kolmekümnendate kriisi just mehed oma õelate kommentaaridega. Tegelikult võiksime meie, naised, kolmekümneseid mehi maha kanda täpselt samamoodi, nagu nemad meid. Enamus selles eas naisi on paremas vormis kui nad olid kahekümneselt. Enamus selles eas mehi on aga kolmekümnendaks eluaastaks saanud endale ette õllekõhu.
Mida ongi ühel ilusal naisel sel juhul Eestis teha?
Tegelikult mind häirib Eesti mehe suhtumine naise vanusesse. Mujal maailmas tuleb see kuidagi vähem jutuks. Või vähemalt mulle tundub nii. Kolmekümnesel üksikul naisel, kas lastega või ilma, on kindlasti suurem šanss uus armastus leida läänes kui siin Eestis. Kommentaarides karjub Eesti mees, et meie naine on libu, kes läheb kergelt välismaalasele mehele. Aga mida muud peaks näiteks üks ilus kolmekümnendates aastates naine tegema? Jääma Eestis terveks eluks üksikuks? Sest siin on ta justkui maha kantud... Tegelikult ma ei tea, mis võivad kolmekümnese üksiku naise tõelised hirmud olla. Ma võin ainult oletada. Ainus, mida ma naisena märkan on see, et Eesti mees käitub kohati naiste suhtes ebaõiglaselt ja ebameeldivalt.
Kallid mehed arvake, mida te tahate! Mina igal juhul teie pärast kriisi ei põe. Maailma kaunemaid naised on hetkel kõik hilistes kolmekümnendates. Vanus ei tekita minus mingit hirmu. Meeste õel ja ebavõrdne suhtumine naistesse kui piimapakkidesse on see, mis teeb kõhedaks.
