Tõeliselt ilus kleit?

Võtaks ära?

Ei, mitte mingil juhul.

Või siiski?

Prooviks vähemalt?

Kuidas lõpeb selline siseduell?

Kes on mureta?

Kaine mõistus või see teine?

Muidugi too vastupunnija, kes hiljem rahakoti kergusest koomas.
Pahade poiste klanni kuuluvad veel šokolaad, tagarääkimine, teleseebid — kogu see mõnu, mis ahvatleb pekki kasvatama, kolleege viletsate sulgedega ehtima ja diivanil vedelema. Sest tegelikult oli plaanis sporti teha — väikest metsajooksu, et 20 minuti pärast juba õnnelainel seilata… aga ometi pead tunnistama oma puudulikku enesevalitsust, distsipliini. Võimetust öelda „ei“, kui midagi mõnusat tee peale ette jääb.

Käisest puistatud trumbid

Meie kiusatusse ahvatlemine pole üldse mingi ime. Ja kaua aega oli distsipliin rohkem nagu piduri- ja kuivikukategooria. Viimasel ajal on aga hakanud uurimustest läbi kumama, et enesekontroll on supertegur isiksuse juures. Kõik, mida me teeme, nagu ütleb Roy Baumeister Florida osariigi ülikoolist, on seotud eneseregulatsiooniga. Tema ongi see trump käises, millega me oleme ülejäänud distsiplineerimata maailmast edukamad ja etemas seisus. Nii tõestab suisa mitu uurimust, kui kasulik on end aeg-ajalt kokku võtta.

Näiteks New Yorgis asuva Columbia-ülikooli vahukommi-test. Kümne aasta eest tehti koolieelikutele ülesandeks vahukommi mitte kohe süüa, vaid oodata veel veerand tundi, et siis teine juurde saada Hiljuti kontrolliti, kuidas on vahepeal teismeliseks saanud lapsed arenenud.

Himur „kuum süsteem“

Mis selgus? See, kes suutis end lapsena taltsutada, on praegu paremate hinnetega, intelligentsem, stressile vastupidavam, töötab tõhusamalt ja suudab hästi keskenduda. Enesedistsipliin ei anna takka aga üksnes koolitulemustele ja hilisemale karjäärile. Ka füüsiline tervis lõikab suuresti kasu. Nagu näitas üks teine Ameerika uurimus 963 katsealusega, tekib nendel poistel ja tüdrukutel, kes kontrollivad end paremini, harvem ülekaal ja nikotiinisõltuvus. Niisiis alla võtta, kokku hoida, vähem telekat vaadata — tahad kiusatustele vastu seista, õpi tundma, kuidas toimib enesekontroll. Kahjuks pole seda meile sünniga kaasa antud. Lausa vastupidi — ilmale tuleme suuremat sorti enesekontrolli puudumisega. Ärritus/reaktsioon — selline on meie elu. Näha jäätist ja tahta see suhu lükata on üks. Seda nimetatakse „kuumaks süsteemiks“. Hiljem aju areneb ja sellega koos „orbitofrontaalne korteks“, mis juhib „külma süsteemi“. Me õpime keerukaid seoseid tundma ja oma käitumist kontrollima — jäätist nägema, kuivalt neelatama ja vapralt loobuma….

Maiustada ja pähkleid pureda

Aga miks me ütleme siis nii tihti“jaa“? Aga sellepärast, et pidevalt endale kindlaks jäämine röövib meeletult jõudu. Nagu ütleb Roy Baumeister on enesekontroll „teatud liiki lihas, mis väsib kiiresti ja vajab taastumiseks aega.“ Sellise järelduseni jõudis ta oma paljude uurimustega. Näiteks küpsise-eksperiment. Katselaused jaotati kahe gruppi — ühed tohtisid värskeltküpsetatud maiuseid näksida, teised neid vaid nuusutada ja siis tükikese redist närida. Järgnenud mõtlemisülesande puhul andsidredisetoidulised märgatavalt kiiremini alla.

3 harjutust, kuidas kiusatustele vastu seista.
Mis silmist, see südamest:
Me suudame end oluliselt paremini kokku võtta, kui me küll teame, et unelmateobjekt on seal, aga me ei näe seda. Niisiis kommid kapi tahaotsa peita ja vaateaknašoping maha jätta.
Teha endale pilt:
Ükskõik, mis sind kiusatusse ka ei viiks — kujuta edale ette, et tegu on raamitud fotoga. Isegi kui meie mõistus teab seda paremini, reageerib meie alateadvus vahetult sõnumile ja kaotab iha.
Üks teise järel:
Et enesevalitsus on kiiresti kurnatud, ei peaks teda üle pingutama. Näiteks kui sul on ees kohtumine, mis nõuab täit tähelepanu, oleks patt loobuda šokolaaditükist või viie-minuti- klatšist töökaaslasega.