Nad elasid koos peaaegu kolmkümmend viis aastat ning kogu selle aja jooksul ei kahetsenud endine kuningas tehtud sammu. Kes oli siis too ameeriklanna Wallis Simpson, keda kolmekümnendate aastate ajakirjandus nimetas küll "saatuslikuks naiseks", küll "avantüristiks"?

Kust ta tuli?

Spetsialistide väitel, et Bessie Wallis Simpsoni (neiuna Warfieldi) suguvõsas esines isegi kuninglikku verd, pole tegelikult mingit praktilist tähtsust. Wallise sündides 1896.a juunis ei erinenud tema perekonna elu-olu millegagi tuhandete teiste Ameerika lõunaosariikide perede omast. Kui sel ajal ei meenutanud neiu elu just printsessi saatust, siis ometi ei sarnanenud see ka Tuhkatriinu omaga. Hoolimata sellest, et Wallis kaotas varakult oma isa, oli tütarlapse ema energiline naine ning võimaldas tütrele hea hariduse Marylandis.

Seitsmeteistkümneselt tantsis Wallis juba Baltimore´i parimates tantsusaalides, võludes mehi oma teravmeelsuse ning ekstravagantse välimusega - ta oli esimene tütarlaste seas, kes kandis lühikest soengut ning kitsast seelikut. Vahel riietus ta sihilikult mehelikus stiilis: liibuv, laia tagasipööratava kraega pluus, kitsas lips ning lakknahast rihm toonitamas uskumatult peenikest pihta.

Esimene armastus - esimene abielu

Kui Wallis sai üheksateistkümne aastaseks, kohtas ta noort mereväe lendurit Earl Spencerit ning armus temasse. Poole aasta pärast noored abiellusid. Mesinädalate ajal taipas naine, et oli armunud alkohoolikusse. Earl korraldas purjuspäi tihti skandaale, lõhkus mööblit… Kord sulges ta raevuhoos oma noore naise terveks ööks vannituppa. Ühel päeval oli mees lihtsalt kadunud. Alles neli kuud hiljem sai ta naine teada, et abikaasa oli Washingtoni üle viidud. Andnud Earli keelitustele järele, sõitis Wallis pealinna. Vaatamata mehe lubadustele end parandada, jätkus elu ikka samas vaimus. Seekord ei pidanud Wallis vastu. Ta teadis, et usulistel kaalutlustel ei poolda sugulased lahutust, kuid Earliga ta enam elada ei soovinud.

Algas uus eluperiood. Noor veetlev naine oli Washingtoni kõrgema seltskonna seas ülipopulaarne.

1923.aasta suvel sai Wallis kirja Earlilt, kes teatas oma üleviimisest Hongkongi. Mehe palved ning soov näha salapärast Idamaad tegid oma töö ning naine nõustus sõitma Hiinasse.

Wallis õpib armastuse teadust

Kaug-Ida periood on Wallise elus saladuse looriga varjatud. Seal on hulganisti valgeid laike. Nagu oligi oodata, ei laabunud kooselu Earliga. Ometi veetis naine Hongkongis ja Hiinas peaaegu kaks aastat.

Kolmekümnendate aastate alguses tahtis prints Edwardi isa kuningas Georg V teada saada, kes on see naine, kelle pärast tema poeg ja pärija on pea kaotanud. Salaluure juhatus koostas talle eriti salajase ettekande, mille sisuks olid põhiliselt Wallise Hiinas viibimist puudutavad dokumendid ning teated. Tutvunud nende paberitega valdas kuningat juuresolijate sõnade järgi õudus. Noorel naisel oli üpris kahtlustäratav tutvuskond. Lisaks kõigele ilmutas ta erakordset huvi armastuse kunsti vastu, mis oli Hiinas kuulus iidsetest aegadest alates. Sealsete bordellide tütarlapsed läbisid spetsiaalse ettevalmistuse ning praktiseerisid taoistlikku armastust - need olid võtted, mille valdamine suurendab mitmekordselt seksuaaljõudu ning partnerite vastupidavust.

Tee kauni printsi juurde

Wallis naasis Ameerikasse 1926.aastal, kuid nende lahutus Spenceriga vormistati alles järgmise aasta lõpul. Selleks ajaks oli naine juba aasta aega olnud tuttav Ernest Simpsoniga, kellest sai peatselt tema teine mees. Ernesti isa firma filiaal asus Londonis ning noorpaar suundus sinna.

Küllalt kiiresti võeti nad vastu Londoni suurilma salongidesse. Wallis sõbrunes Wales'i printsi armastatu Thelma Furnessiga. Thelma oligi see, kes tutvustas abielupaari printsile. Wallis oli siis 34-aastane. Esialgu oli Simpsonitel harva au külastada printsi mitteametlikku residentsi. Kuid aja möödudes hakati ameeriklastest paari ikka sagedamini sinna kutsuma. Printsi haaras Wallise veetlus. 1934. aastal mängis naine vastuvõttudel, lõunasöökidel ning nädalalõppudel juba perenaise osa. Tema abikaasa Ernest osales samuti nendel lõbustustel, kuid juba kusagil tagaplaanil.

Järk-järgult surus Wallis õukonnast välja printsi kaks endist armsamat - Thelma Furnessi ning Freda Dudley Wordi. Edward puistas kauni naise sõna otseses mõttes üle kalliskividega.

Kõrgem seltskond aga peksis keelt, püüdes ära arvata, mil moel see alles hiljuti tundmatu ameeriklanna suutis printsi nii tugevasti enese külge köita. Enamikus tuldi järeldusele, et põhjuseks oli seks. Mahajäetud armsama Thelma Furnessi sõnul oli prints üsna keskpärane armastaja: ta sai rahulduse nii kiiresti, et tema partner ei suutnud seda temaga jagada. Hiinast saadud teadmiste ja kogemustega suutis Wallis ilmselt printsile anda seda, millest too oli oma eelmistes seksuaalsuhetes ilma jäetud.

Skandaal õilsas perekonnas

Suurema osa sõjaajast veetsid Windsorid Bahamal, kuhu kuningas oma venna kuberneriks saatis. Kõige tähtsam oli uuele kubernerile see, kuidas hakatakse tema naisesse suhtuma. Ta oli sügavalt haavunud, kui Bermuda kuberneri proua ei teinud Wallise ees reveranssi. Kuid hertsog ise ning tema luksusliku Pariisi villa suurearvuline teenijatevägi (pärast sõda elasid Windsorid Prantsusmaal) nimetasid Wallist toonitatult Tema Kuninglikuks Kõrguseks.

Hertsog täitis rõõmuga abikaasa väikseimadki kapriisid. Wallis oli briljantide pärast lausa arust ära, ning hertsog kinkis talle alati unikaalseid ehteid. Kord varastati visiidi ajal Inglismaale Walliselt peaaegu kõik ta kalliskivid. Edward kulutas kolossaalseid summasid, et naise kollektsiooni taastada. Palju aastaid troonis Wallis New Yorgi Rõivainstituudi poolt igal aastal koostatud maailma kümne kaunimalt riietatud naise nimekirja eesotsas.

1971.aasta juunis pühitsesid Windsorid oma viimast, kolmekümne neljandat pulma-aastapäeva. Hertsoginna, kes pidi kahe nädala pärast tähistama 75ndat sünnipäeva, ilmus seltskonda oma ea kohta vägagi julges Givenchy tualetis - pikas maani seelikus, mille lõhik ulatus kõrgemale taimemustrilistest pruunidest krepist püksikestest.

1971.aasta lõpus haigestus hertsog raskesti. Ta suri kuu aega enne oma 78ndat sünnipäeva ning kuus päeva enne 35ndat pulmapäeva.

Hertsoginna elas mehest palju kauem. Ta tervis halvenes tasapisi. Viimased aastad oli ta voodi külge aheldatud ning teda ei huvitanud enam miski. Ta suri 1986.aastal ning maeti Windsorisse oma mehe kõrvale.