Kurbliku romaani lõpp
Aga võib-olla ongi tüdruk tegelikult süüdi. Ehk ongi üks võluv, saatuslik paheline olend, kes on seni elatunud meeste hullutamisest, läinud oma kurjade kombinatsioonidega üle piiri ja saab nüüd teenitud karistuse?
Ajakirjanikele helistavad sageli täiesti tundmatud inimesed, kes paluvad abi oma valulikemate murede lahendamisel. Loodavad, et Avalik Sõna aitab. Et kui ajakirjanik nende loo kogu maailmale ära jutustab, siis ei saa ebaõiglus ju enam edasi kesta.
Mõnikord ongi nii. Ja Ellen, kes hiljuti mulle helistas, on nii jõuline ja sihikindel naine, et talle ei saanud öelda, et pole minu teema ja Haapsalu asjadest, eriti mitte kriminaalsetest, ei tea mina miskit. Ta tuli Tartusse minuga kohtuma ning lugu, mille see erakordne naine mulle jutustas, sobiks menuromaani süzheeks. On uskumatu, liigutav, hirmutav ja lolli ebaõnne täis, nagu elu ise.
Aga võib-olla jutustas Ellen mulle valeliku ja ilustatud loo, et tütart, ehkki hilinenult, päästa? Tunneb näiteks süüd selle pärast, mida on varem, lapse kasvatamise ajal, tegemata jätnud ja teeb nüüd abituid, ehkki värvikaid katseid hukas plikat päästa?
Lõpp pole veel teada. Aga see on selge, et kui raamatuna oleks selline lugu kindlalt müüv, siis päris eluna ohustab ta kolme väga noore ja õrna naisinimese tulevikku.
Erakordne Ellen
Energiliselt teise Eesti otsa kihutanud Ellen osutus vapustavalt säravaks ja sarmikaks emandaks. Türkiissinises pükskleidis ja tähenduslikult valitud efektsete kivide ja kettidega nagu ilmutus. Olevat meditsiini õppinud ja muidu mõneti sensitiiv.
Aga võib-olla on ta hoopis hull fuuria, kelle tutvuskonnas on tema eksalteeritud kombed tuntud, kes terve mõistuse järgi hinnates on lihtsalt arutult palju lapsi saanud, on muist neist ülekäte lasknud, püüab nüüd emalikke võlgu kompenseerida ja mis kõik veel?
Kildhaaval selgus Elleni jutust, et see naine on üles kasvatanud viis last. Esimesest abielust kaks, teisest kolm. Ning tal on oma 50 eluaasta juures kaheksa, kohe üheksa lapselast. Ta enese viies laps, muide, on sündinud vanema tütre viienda lapsega ühel päeval.
Elleni praegune mees on temast 20 aastat noorem, ent ütlemata isalik, vastutav, mehelik ja tugev natuur. Ega ta säärase uskumatu naise kõrval teistsugune olla saakski. Elavad Pärnumaal Lõpel umbes 30-toalises majas, kust see harvaesinevalt naiselik, kütkestavalt temperamentne ja võimukas emand sooritab oma väljasööste. Küll selleks, et lapselapsi Tallinnasse parimate õpetajate juurde andeid arendama sättida. Küll selleks, et oma tütreid haiguste või äpardunud meeste käest päästa.
Aga võib-olla elab see hirmuäratav luhva hoopis täielikus kaoses ja tuhiseb seelikute lehvides kolkast inimeste sekka ainult segadust tekitama ja halba tegema?
Oma keskmist tütart Brigittat kirjeldab uhke ema kui erakordselt õrna, südamlikku ja emalikku neiut. Piltidel on näha väga ilus, kuidagi vanamoodne ja meie karmi ajastusse eksinud piiga. Pildil, kus ta kannab oma teist last südame all ja esimest süles, on ta nagu habras kanapoeg, kes võib kaitsetuna kohe katki minna. Küllap võibki.
Aga võib-olla on Brigitta hoopis kergemeelne. Või naiivne, et mitte öelda poolemeelne. Äkki on värvikas ema õpetanud teda mehi ära kasutama ja mures sellepärast, et plika oma kauni välimuse juures on sel alal nii vähe saavutanud ja omadega jamas nüüd ka veel.
Õrnake Brigitta
20-aastase Brigitta senine elulugu on nagu õpik selle kohta, milliste meestega üks arukas tüdruk tegemist ei tee. 15-aastaselt lasi ta 17-aastasel jorsil endale esimese lapse teha. Poiss pidi ta koju saatma. Aga vaatamata äpule välimusele oli selleks asjalik küll. Isaduseks mitte. Küll aga oli hapras neius nii palju otsustavust, et ta keeldus abordile mõtlemastki.
Aga võib-olla on tegemist tavalise puuduliku seksuaalkasvatusega ja vastutustundetusega? Ja abordist keeldus paheline beib valu- ja ebamugavuse kartusest? Nagu see mõnikord ikka on – abort jäetakse tegemata, sest see jama tuleb kohe üle elada, sünnitus on ees kunagi tulevikus.
Brigitta sünnitas erakordselt piraka terve tütre ning ehkki muud Eesti õppeasutused tõrjuvad nõukogulikul kombel ikka veel kõhtudega ja beebidega kooliealisi eemale, võttis Haapsalu õhtukeskkool ta vastu. Sest see kool ei pea vajalikuks ootamatult vara eestlaste iibe tõstjaid karistuseks selle eest, et nad aborti ei teinud, haridusest ilma jätta. Ent Brigitta tahab ülikooli minna ja loo ilmumise ajaks on ta kõrgkooli ka vastu võetud.
Aga võib-olla ongi Brigitta kõlblik ainult ürgnaiselikeks primitiivseteks tegevusteks?
Kõik teismeliseaastad, kui teised pidutsesid-lõbutsesid, kasvatas Brigitta tütart, käis koolis, lapsega Tallinnas andekate laste lauluringis ning igal nädalavahetusel ema juures. Ikka autostopiga, sest tema kodukohta busse peaaegu ei käigi.
Aga võib-olla sobib autostopp siiski ainult põhjakihile? Et teatud soliidsuse taseme juures siiski sõidetakse millegi muuga. Kui busse ei käi, siis… Nojah. Igatahes autostopp on midagi litsakat, süüdimatut ja asotsiaalset.
Nii ta oma õnnetuseks 18-aastasena Tarvoga tuttavaks saigi. Ellen nendib küll ebalevalt, et poisi mõlemad vanemad on eestlased, ent fotodelt vaatab vastu kõige ehtsam mustlane. Ka tema kombed on üsna sellised nagu neil mustlaspoistel, keda mina püüdsin aastaid töötama meelitada ja riigikodanikule kohaselt käituma õpetada. Sinnamaale välja, et lasin neil oma majas elada, mispeale sattusin kriminaalasjade ja kannatanute kaebuste keerisesse. Nüüdseks on suur osa neist kinni või jälle lahti. Brigittaga tutvumise ajal vargustest ja röövidest elav Tarvo oli hetkel õnnetuseks lahti, ehkki oli varem juba küllalt ka kinni olnud. Nagu ise valetas: kanavarguse eest… Ja tema sõbragi nimi on Renato. Eestlased?
Aga võib-olla tõmbab sarnane sarnast. Brigitta, kes ka ise on segavereline, kuulubki ehk Tarvo-sugusega ühte rahvakihti, mis siis, et tema ema nende sarnaseid suundumusi ei tea või tunnistada ei taha.
Ellen seadis tingimuseks, mil must mees Brigittat üldse külastada võib ja et ta tööle läheb. Ent sell, kes hiljem tunnistas, et on harjunudki ainult varastama, keeldus sellisest ebamugavusest. Küll aga oli tema kirg piiga vastu sõnaderohke ja ülevoolav nagu Ladina-Ameerika seriaalides.
Koos sõbraga, kel nimeks lihtsalt Nõmm, tegid parasiitlikud päevavargad oma iseäralike autode müümisega ja pidevate segadustega Elleni küll ülimurelikuks, ent Lõpel elades ei saanud ta ju käia tõmmut jorssi kogu aeg tütre Haapsalu üürikorterist välja viskamas.
Samal ajal kui Brigitta oli võimetu seda mõttetut meest välja viskama, oli tal kaunis sõprus ühe vanema härrasmehega. Viiekümnese eduka inimesega, kes päris kindlasti ei saa olla naiivne, hanekstõmmatav, elukogenematu. Kujunes saatuslik armastuse nelinurk. Ikka nagu seebiseriaalis.
Kohtupaberites nüüd jõukaks ärimeheks nimetatud keskealisel härral olid suhted abikaasaga alailma üpris jahedad ning ta otsis sõpra ja ärakuulajat. Ellen usub, et tema ja Brigitta sõprus oligi platooniline. Ehkki mees toitis ja toetas kõhna ja kahvatut tüdrukut ning andis talle lapse kasvatamiseks raha.
Aga võib-olla tõmbas saatuslik näitsik hoopis õnnelikus abielus olnud ärimehe salakavalalt võrku. Ehk püüdis vaatamata 30-aastasele vanusevahele tema perekonda lõhkuda. Või pressis kavalate nippidega temalt raha välja. Päriselt teavad seda tõde tegelikult ainult kaks naist – Brigitta ise ja ärimehe lesk.
Selge, et must Tarvo muutus armukadedaks. Samas jagas ära, et teisel mehel on parasjagu pappi. Luuras, jälitas ja tuhnis Brigitta asjades, kuni sai teada mehe auto, kodu ja suvila asukoha.
Aga võib-olla oligi nii, nagu usuvad või tahavad uskuda Brigitta vastu meelestatud. Et ta mõtleski kas ise või koos parasiidist ja röövlist armukesega välja mõrvaplaani, kuidas teisest armukesest viimne kasum välja pigistada. Ja pole nii, nagu arvavad Brigittat uskuvad-usaldavad inimesed – et ärimehe lesk on püüdnud otsustavaid organeid konkureeriva noore naise vastu üles keerata.
Saatusliku nelinurga neljandaks nurgaks peab Ellen igatahes Tarvo ja Nõmme poolt mõrvatud ärimehe naist, kes selgest ja arusaadavast armukadedusest tahtvat tüdrukule kätte maksta selle eest, et mees otsinud temalt sõprust ja soojust, mida oma naisel pakkuda ei olnud.
Õnnetu neljapäev, veel õnnetum pühapäev
Nüüdseks on Brigitta elanud aasta ülekuulamiste ja närvipinge käes, sest röövlipoisid tapsid selle ärimehest sõbra. Ja Brigittat oleks lihtne selles roimas kaasosaliseks teha.
Ühel õnnetul neljapäeval palus Brigitta Tarvol ja Nõmmel, kes tema juures vedelesid, end autoga kooli viia, sest vihma sadas. Ja kuna aega oli, sõitsid retsipoisid enne kooli juurde minekut ringi. Ka ärimehe suvila juurde. Brigitta oletab, et kaabakatel oli ilmselt juba siis plaan tema sõpra röövida – mis «töö käigus» mõrvaks keeras. Poleks tüdruk tol päeval poiste autoga kooli sõitnud, ei saaks kättemaksuhimuline Tarvo nüüd väita, et ta plaanist kuulis. Mis siis, et autos istus ka Nõmme vend, kelle kaasosaliseks tegemisest keegi huvitatud pole, isegi sellest pole lugu, et ta kohtusse tunnistama ei ole julgenud minna.
Aga võib-olla näitaski Brigitta kurjategijatele kõik ärimehega seotud strateegilised kohad kätte ja ette, sest vanaldasest armukesest ei olnud enam kasu, ehk ei tahtnud too enam küllalt raha anda või midagi sellist. Ehk oligi tüdruk kaasosaline, sest oli südames ikka selle oma musta poisi pruut ning lisaks veel kartis teda ka – madalatele kirgedele ja odavatele seebikatele omasel kombel.
Pühapäeval, mil tapjad luurasid ärimeest maanteel, peatasid ta auto ja lasid tal oma autot slepis vedada, seejärel tahtsid temalt raha ja pangakaarti ning kui ta vastu hakkas, tapsid ta, oli maanteel ka Brigitta. Koos ema ja õetütrega harjumuslikult autostopi meetodil teel Tallinnasse, sest õetütar tahtis minna balletti õppima. Hommikul oli ärimees talle helistanud, ent Brigittal polnud aega sõbraga kohtuda.
Pärast lõunat, kui Ellenil sai tavatust neljast tunnist tulutust autostopist kõrini, helistas Brigitta Tarvole, et see neile ehk järele tuleks ja nad ebaõnnestunud reisikatselt koju tagasi viiks. Aga Tarvo ei saanud tulla, sest temal oli vaja kusagil mujal Brigitta sõpra tappa, nagu hiljem selgus. Ellen on kindel, et armukadedus oli siinkohal olulisem motiiv kui rööv.
Aga võib-olla helistaski Brigitta pättsõpradele ja andis teada, kus ärimees-sõber parasjagu on, et teda natukene kägistada saaks? Tõsi küll, pärast hommikust vestlust oli lõunaks õige mitu tundi möödas, nii et tüdruk ei saanud teada, kus mees parasjagu on. Aga äkki ikkagi.
Räiged ähvardused musta armastuse asemel
Sõbra surma kohutavalt üle elanud Brigitta arutles Elleni rinnal nuttes, et ta olnuks täiesti hull, kui osalenuks koos Tarvo-suguse paadunud olevusega oma sõbra tapmises. Sest lisaks sõbra kaotusele jäi ta ilma ka abist ja toetusest, mida edukas mees talle kui üksikemale pakkus.
Ellen kurdab, et funktsionäärid – olgu siis politsei, uurija, prokurör või kes iganes – pole mingit huvi tundnud Brigitta isiku ega tema loo ja tagamaade vastu. Küsitlevad ainult õnnetu neljapäeva ja veel õnnetuma pühapäeva asjus.
Kuna mida tahes on võimalik keerata milleks iganes, nõuab kohus Brigittale… 12 aastat vabadusekaotust. See tundub võimatu ja ebainimlik, ent on paraku võimalik. Sest must armastaja Tarvo on otsustanud oma ladina-ameerikaliku kirega kätte maksta selle eest, et Brigitta on pealesurutud suhtest aasta möödudes armastuse leidnud ja ootab beebit.
Aga võib-olla on uus mees kavala kaunitari järjekordne ohver, kellega lapsegi on ta otsustanud saada selleks, et järgmist õnnetut meest orjastada ja ära kasutada?
«Nolk, kes pole oma retsist sõbragagi kokkuleppele saanud, kumb õieti oma õnnetu ohvri tappis, saadab mu tütrele nilbeid ja räigeid ähvardusi. Pruugib sel süüdimatul kohtus öelda, et Brigitta kuulis neljapäeval poiste röövimisplaani pealt ja pühapäeval helistas ja ütles, et mees liigub maanteel – absurd ju! – ning mu tütar saab süütuna kaksteist aastat,» on Ellen endast väljas.
Peagi sünnitab Brigitta tütre mehele, kellesse Ellenil samuti ülearu usku ei ole. Mees pakkus ahastuses, räsitud ja hirmunud neiule turvatunnet ja lohutust. Õnneks oli ta küll neiu eest hoolitsema hakates lahutatud, ent ametlikku töökohta pole. Töötavat ja tegutsevat küll usinasti, aga…
Lisaks muretses ta neile korteri Raplasse. Et pättide ähvarduskirjade ja kättemaksu eest ära või nii. Mis on Eesti ja õigupoolest kogu maailma väiksuse ja läbipaistvuse juures naeruväärne idee.
Aga võib-olla viib uus mees Brigitta teise Eestimaa otsa eelkõige selleks, et teda võimuka ja värvika mamma mõju alt päästa?
Kujutage ette Läänemaa elu ja inimestega harjunud tüdruku elu linnas, kus ta mitte kedagi ei tunne? Kahe tütrega, kellest üks on vastsündinu, emast, lähedastest ja sõpradest eemal. Kusjuures harjunud ja armastatud inimestest lahti rebitud on ka vanem tütar.
Ükski mees, kuitahes turvalist ja külluslikku elu tõotav, ei saa asendada lähedasteringi. Nii et õige hõre näeb Brigitta tulevik välja nii siis, kui retsid ta kaasosaliseks väidavad kui ka uue mehega maailma lõpus.
Selliseid «kaasaosalisi» nagu tema, on Harku naistevanglas muide mitmeid. Süütuna kinni mõistetud noori naisi, kes on vangis kellegi ütlemise või ütlematajätmise pärast. Nende seas olen näinud sama armsakesi-kenakesi kui väike Brigitta. Kui neil naistel on beebid, on nad eraldi emade ja laste majas. Teevad seal «paranduslikke töid» ja kasvatavad lapsi, kuni need saavad piisavalt suureks, et nad emade juurest ära võtta ja vanavanemate juurde või lastekodusse saata.
Aga võib-olla on tegelikult süüdi kõik need naisvangid, kes kinni mõistetud vaieldava kaasosaluse pärast. Või enesekaitse eest. Kellegi teise kaitseks vahele astumise eest?
Kui mõne aasta eest Harku naistevanglas osalusvaatlust tegin ja naiste pihtimusi kuulasin, olid umbes pooled neist süütuina kinni. Neist omakorda pooltel lapsed vabaduses ilma emata kasvamas. Ehk olid needki lihtsalt petised, kes valmis igaühe südant haledaks rääkima?
Efektne Ellen sõitis Tartust lootusrikkalt koju. Emasüda täis usku, et mulle kogu selle kurbliku romaani moodi loo jutustamine päästab Brigitta ja tema tütred lõpuks ometi sigameeste käest.
Mina pole milleski kindel. Ka ei suuda ma välja mõelda, miks oleks pidanud Brigitta tahtma oma pikaajalist sponsorit paljaks röövida ja tappa? Mees oleks ilmselt andnud talle kõik vabatahtlikult, kas teatud suhte eest või ilma. Mida ilus ja noor tüdruk vanemalt abielukriisis vaevlevalt mehelt kätte ei saaks? Aga seda peab naiivsevõitu Brigitta suutma kohtumõistjatele ka kuidagi tõestada.
