Liisa Oviir: pea pooled eestlastest usuvad, et ohver on perevägivallas vähemalt osaliselt süüdlane

 (16)
Liisa Oviir
Liisa OviirFoto: Daisy Lappard, Ajakirjade Kirjastus/Naisteleht

Riigikogu naisteühenduse ning Naiste Tugi- ja Teabekeskuse eestvedamisel toimub täna Toompeal konverents „Lähisuhtevägivallast — näoga ohvri poole”, kus eksperdid räägivad sellest, kuidas kõige tõhusamalt toetada vägivalla all kannatanuid. Juttu tuleb sellest, mida saab riik ja toetavad organisatsioonid ära teha, et ohver ühel hetkel tunneks, et ta on hoitud ja toetatud ning valmis tegema järgmist sammu.

“Kindlasti ei saa öelda, et lähisuhtevägivallaga oleks asjad Eestis hästi,” tunnistab ka Riigikogu naisteühenduse esinaine Liisa Oviir. “Uuringute järgi on 50% inimestest, kes on vanemad kui 15 aastat, ütlevad, et neil on isiklik kokkupuude perevägivallaga elu jooksul olemas — nad on olnud otsesed osalised, nad on seda pealt näinud või kuulnud.”

Oviiri sõnul avaldub veel selgemalt ohvreid süüdistav mõttemaailm: “Uuringu järgi ütleb 49% Eesti elanikest, et ohver on perevägivallas vähemalt osaliselt süüdlane.”

“Numbrid muidugi ei ole väga ilusad,” tunnistab ta. “Igal aastal alustatakse kuskil 3000 menetlust, aga registreeritakse viis korda rohkem — see omakorda on vaid jäämäe tipp. Muidugi see, et viimastel aastatel on olnud tõus, on ühes mõttes kurb, aga teise mõttes suurepärane, sest see näitab, et inimesed lõpuks julgevad sellega välja tulla. 2000. aastate alguses oli suhtumine selline, et tegemist on pere asja ja väikese nägelusega ning seda ei tule panna suure kella külge,sest musta pesu ei pesta avalikult. Nüüd oleme jõudnud ühiskonnas valdavas osas seisukohale, et see on üks vägivalla vorme ja ta on hästi räige vägivald, sest see toimub kõige turvalisemas kohas — kodus.”

Seotud lood:

Oviir tõdeb, et kuigi vägivald leiab suures osas aset abikaasade või elukaaslaste vahel, on lapsed alati pealtnägijad. “Nad teavad, tajuvad ja kuulevad, mis toimub ning see omakorda tekitab vägivalla ringi,” selgitab ta.

Lisaks on paratamatus see, et kui vägivalla all kannatav naine ka võtab tänu headele soovitustele julguse kokku ja teeb politseile avalduse ning asi jõuab ka kohtusse ja kohtulahendini, näitab elu, et sageli jääb see naine hiljem ikkagi üksinda.

Konverentsile on kutsutud esinema Suurbritannia naiste abistamise fondi asepresident ja Istanbuli konventsiooni üks autoreid Hilary Fisher, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhataja Pille Tsopp-Pagan ja kogemusnõustaja Ene Veersalu. Diskussioonis löövad kaasa ka sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi spetsialistid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare