“Kui ma mõtlen praegu, kui raske oli kasvatada esimest last ja kui kõik tuli nullist välja mõelda, ja kui lihtne on olnud viimastega, siis ma mõtlengi, et kui tore, kui oleks olnud algusest peale need teadmised olemas. Ilmselt mõjutab ka lapsi, kui vanemad on stressis ega tea, mida ühes-teises olukorras teha,” lausub Liisa.

Stressist ülesaamiseks oli Liisal oma nipp. “Järgmiste laste sünd. Muidugi peab muretsema, aga kui üleliigne muretsemine maha arvata, jääb alles ainult rõõm. Ma tahaksin julgustada inimesi, et nad selle toreda asja ette võtaks. Esimese lapsega on kõige raskem, aga alates kolmandast läheb kõik lihtsamaks — sa juba oskad kõiki asju teha, sul on riided, voodi, kõik olemas. Nad mängivad koos, tegutsevad omavahel, hoiavad teineteist. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu — minu meelest on ühe lapse kasvatamine raskem kui viie lapse kasvatamine.”