“Esimese lapsega on muutus vast kõige suurem, sest oma egost ja vabadusest loobumine on nii lõplik,” arutleb Maarja. “Olin selleks kuigivõrd valmis, sest mu sõbrannad olid juba varem lapsi saanud. Et kõige raskem pole mitte sünnitamine, imetamine ega öine ülevalolek — kõige hullem on see, et nüüd oled sa kellegi teise oma, omaenda tahet justkui enam ei ole,” ütleb ta, endal silm säramas.

Samas arutleb ta, et teise lapsega oli juba hulga lihtsam. “Esimese lapse võtavad emad ju WC-sse ka kaasa, käivad pesemas, laps turvahälliga vannitoas. Tegin ka nii, aga teise pojaga polnud enam vaja — ta magas korralikult,” ei mõista naine tagantjärele, miks ta esimese poja duši alla kaasa võttis.

Loe täispikka intervjuud "Maarja Jakobsoni elulised energiad" Kodutohtri septembrinumbrist!