"Mäletan, kuidas hea tuttav mu rasedusest kuuldes mõtlikult poetas, et see laps tuli küll siia ilma missiooniga. Ju ta vihjas, et Tristan tuli meid paika panema," rääkis Manona ajakirjale Pere ja Kodu.

Ta selgitab, et Kristeri toonane avaldus oli vaadeldav pigem protestina ühiskondliku hoiaku vastu, mis sunnib noori hakkama kohe pesa punuma. Manona meelest on otsus last saada või mitte saada sügavalt isiklik asi. "Ma arvan endiselt, et last ei pea tahtma, et see ongi täiesti okei," ütleb ta. "Ühe väikese hinge kosutamine heaks inimeseks on liiga suur vastutus ja koormus, et seda pelgalt mingi kummalise ühiskondliku võla maksmiseks ette võtta. Liiga palju lapsi sünnib vanematele, kes ei saa tegelikult selle vastutusega hakkama."