Ajakirjanik küsib poliitikult, et mida siis temasugustega teha tuleks? “Midagi ei tule teha,” vastab Helme. “Tõenäoliselt sa avastad liiga hilja, et sul on vaja ka lapsi. /…/ ...ajaaken perekonna loomiseks on konkreetne, tagantjärele seda enam muuta ei saa ja elus ei ole mitte midagi tähtsamat kui lapsed. Ja kui seda avastad 50-aastaselt, siis on rong läinud. Täiesti vale ja inimesi õnnetuks tegev on saata välja signaal, et see teeb inimese õnnelikumaks, kui nad elavad elu iseendale.”

Nii et kõik naised, kes te elate iseendale ja arvate, et olete õnnelikud — see pole sugugi nii! Helme jutust tuleb välja, et tegelikult olete te siiski õnnetud.

Ja tegelikult ei ole te ainult ise õnnetud, vaid probleemiks ka teiste inimeste jaoks. Sest saime ju teada ka seda, et teatud vanusest muutub naine, kellel pole lapsi, kõndivaks (iibe)probleemiks.

No nii, naised, mida teie sellisest suhtumisest arvate?