Prantslannad pole tegelikult ainsad, kes mulle maailmas heade alkoholipruukijatena silma on jäänud. Ka itaallannad käituvad napsu võttes üsna kombekalt. Sama kehtib argentiinlannade kohta, keda ma ei ole alkoholijoobes näinud mitte kunagi. Loomulikult ei räägi ma suvalistest "parmudest", vaid tavalistest naistest, kes on mulle reisides silma jäänud.

Kõige rohkem kohtab purjus naisi aga Suurbritannias ja USAs, kus klubide nurgatagused on hommikuti täis hargitavaid tibisid. Vahel ajab mind lausa oksele, kui ma kõnnin mõnel argipäeva hommikul oma Londoni kodu lähistel ja märkan noori tüdrukuid, kellel on liitrine õlleklaas ees juba varahommikul. Keskpäeval neist pooled juba oksendavad.

Kuna ma olen viimased kolm nädalat olnud Eestis, siis olen ma suvisel ajal tähele pannud ka meie naiste napsuvõtmisstiile. Tõsi on see, et nii koledalt ja labaselt, nagu joovad britid, meie riigis naisi pidutsemas ei näe. Ometi nii kombekalt, kui joovad prantslannad, ei oska eestlased samuti napsi võtta.

Eesti naine muutub alkoholi tarbides üsna labaseks ja kultuurselt veini nautimine jääb meie naistest üsna kaugele. Eesti naisele meeldib peole minnes võtta seda, mis kõige kiiremini pähe hakkab. Kui Argentiinas ei näe tänaval meest, kes oma purjus naist koju talutab, mitte kunagi, siis meie ühiskonnas on see sama normaalne nagu näiteks Suurbritannias.

Pean ausalt tunnistama, et ka mina eelistan veini võtmisele õlut, aga seda teeb ka Prantsuse esileedi Carla Bruni.

Kõige jubedam on näha, kuidas Eesti naised joovad ööklubis meestega võidu viina ja arvavad seejuures, et nad on kõvad tegijad. Mitu briti meest on mulle Londonis maininud, kuidas Eesti naised nad Tallinnas laua alla jõid ja ise selle üle väga uhked olid.

Südames ma sooviksin, et Eesti naine oskaks ja tahaks olla pigem nagu prantslanna, mitte nagu britt. Et viina ja Red Bulli asemel oskaks meie naine nautida ka näiteks head Chateaud.