"See on võrratu tunne – kui sa tahad vinget kotti, siis sa lähed ja ostad selle endale ise! Ja ma olen kõvasti tööd teinud, et seda endale lubada," avaldab ta.

Võib-olla on just see põhjus, miks ta ei mõista sõnapaare “pole võimalik” või “ei saa”. “Neid sõnu minu jaoks lihtsalt ei eksisteeri, vaid enamasti jääb asi viitsimise või pealehakkamise taha," möönab naine. “Olin varem vihane pealehakkaja, nüüd mõistan, et mõne asjaga ei olegi mõtet jännata, aga kui küsimus puudutab minu või mu pere heaolu, olen valmis ikka barrikaadidele minema.”